Sõna talv kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 1000 kõige sagedasema eesti keele sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on talvel kolm tähendust – peale kõige külmema aastaaja võib see viidata ka tervele aastale korraga või siis kitsamalt kooliaastale, aga ka külmale ilmale muul ajal kui päristalvel. Eesti keele ühendkorpuse (2023) andmeil kirjutatakse talvest võrreldes teiste aastaaegadega aga kõige vähem.
Talvest omadussõnadega rääkides kirjeldatakse enamasti lume olemasolu või selle puudumist ning väljas valitsevat temperatuuri – talv võib olla näiteks karm või pehme, pakaseline või soe, lumine või lumetu. Ja kuigi korpuse andmeil kirjutatakse just sellest aastaajast kõige vähem, viitavad talvega kõige sagedamini kasutatavad tegusõnad sellele, et see aeg paljudele inimestele siiski väga meeldib, sest talve oodatakse, nauditakse, armastatakse ja igatsetakse.
Talvest on tuletatud palju teisi sõnu, näiteks tuletised talvine, talvitama ja talviti, aga ka liitsõnad talisuplus ja talvetaat. Talvetaat viitab talvekülmale kui elusolendile, näiteks lauses "Ühe ööga suutis talvetaat muuta pimeda sügise talve võlumaaks". Nii nagu on heal lapsel mitu nime, saab ka talvetaati teisiti kutsuda kas külmataadiks või pakasetaadiks, näiteks lauses "Obinitsa oli end külmataadi abiga uhkesse piduehtesse sättinud" või "Pakasetaat teeb peale ninanäpistamise ka huuled kuivaks ja suunurgad katki". Talvekülmale kui poisilikule, sageli ulakale ja vallatlevale elusolendile saab aga viidata sõnadega külmapoiss või pakasepoiss, nagu näiteks lauses "Pakasepoiss oli ennast sisse seadnud ja hommikuti oli maa tihti hallast valge" või "Kui oled soojalt riides, ei hammusta sind ükski külmapoiss".
Soovin meile kõigile muinasjutulist talve võlumaad ning mitte ühtegi külmapoisi hammustust!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.