Mõni sõna paarist Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusest, mis jõustusid sellel aastal.
Käskiva kõneviisi vormid, nagu näiteks laulgem ja eitavas kõnes ärgem laulgem kuuluvad sageli pigem pidulikku stiili. Tegelikult on keeles levinud eituse väljendamine ka lühema vormi abil, nagu ärme laula. Keelekorralduses peeti viimast kõnekeelseks, aga kuna selle vormi kasutusele tulek ja keeles püsimine on olnud loomulik vormistiku ühtlustumise protsess, siis otsustas keeletoimkond ka lühemat vormi pidada normingukohaseks. Nii on näiteks sõna laulma vormid jaatavas kõnes laulgem ja laulame ning eitavas kõnes ärgem laulgem, ärme laulame ja ärme laula.
Teiseks tehti otsus sõna õudne a-tüvelisest käänamise kohta. ne-lõpulised omadussõnad, milles liite ees on kaashäälikuga lõppev silp, käänduvad üldiselt e-tüvelisena (näiteks stiilne : stiilse, võrdne : võrdse). Leidub aga ka sõnu, milles tüvi muutub a-liseks (nt moodne : moodsa ja ehtne : ehtsa). Nende kahe tüübi vaheline piir on hägus. Sõna õudne on normingust hoolimata püsinud keelekasutuses nende kahe tüübi piiril: nii esineb e-tüveliste vormide õudse, õudset, õudsesse kõrval väga palju ka a-tüvelisi vorme: õudsa, õudsat, õudsasse. Eesti keele ühendkorpuse andmeil moodustavad need suhtes normingukohaste e-tüveliste vormidega kuni kaks kolmandikku. Seda arvestades võttis keeletoimkond vastu otsuse pidada normingule vastavaks sõna õudne nii e-list kui ka a-list käänamist.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.