Sel aastal on Eestis olnud mitu võimalust vaadelda taevas virmaliste mängu. Virmalised on vaatepildina kahtlemata köitvad ning pooleldi nõiduslik on ka nende nimi, mis väljendab midagi viretavat või virvendavat.
Kuidas rahvasuu virmalisi nimetab? Üle Eesti on näiteid selle kohta, et virmalised on põhjavalgus. Nii öeldi Lüganusel, et `põhja`valgus, lappalastele sie piäb `näitama `valgust; Kodaveres, et ku põhja`valgus one, siis tuleb teiss `ilma; Setus, et põh́a`valgus õdagidõ ja `ü̬ü̬se ka `näütäss `taiva pääl. Räägiti ka Lapimaa valgusest, eriti sellest, et virmalised näitavad Lapimaale valgust, muidu seda seal ei ole. Kinnitatigi Vigalas, et kui taebas `vehkleb, siss nägeväd Lapima rahbas `valget ja Raplas, et virmalus lööb üless, Lapimoale `valgust peab näidatama. Aga virmalised võisid olla ka isikustatud tegutsejad, nt laplased, põhjalised või põhjakad. Kursis öeldi, et põhjalesed on üleval, tuleb vist sadu või `kanget `küĺma; Viru-Nigulas, et `pohjalaised `näita tuld `meile; Äksis mainiti põhjalasi sõdivat. Veel tähendab virmaliste vehklemine, et laplased peavad pulmi. Sangastes teati sel puhul öelda, et lapi `tütrigu `pilva `rõivit üle pää.
Mida teeb virmaliste ajal taevas? Lisaks vehkimisele ja vehklemisele kirjeldati Saaremaal, et ta lekib, Pühalepal loitleb, Muhus lootleb ja Pöides lõõgleb. Põhi ehk põhjataevas võib nii põleda, kõrbeda, põõnata, koita kui kollata. Audrust on teada, et kui põh́a alt `koldab, siis tuleb `talve paelu lund ja sügise `vihma; Suure-Jaanist, et põhe koedab, kesköö aeg ajab suure `valguse üles ning Hallistest, et põhi `põõnab, nagu `ju̬u̬ni aab üles, seda `suvve ei näe. Mis puutub meresse, siis virmaliste ajal jäämeri peegeldab ja maksameri läägib. Viimane, Kodaverest pärit väljend on M. J. Eiseni järgi seotud saksa mütoloogiaga, milles Maksameri on Jäämeri ning virmalised on nõiad, kes mere kohal tükke tegemas käivad.
Järgmise põhjavalguseni!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.