Kui inimese vaimseid võimeid tahetakse halvustada, öeldakse pahatihti, et tal on kana aju või ta on lihtsalt lambapea. Paraku on taolised võrdlused kohatud.
Kanad tõesti ei tegele oma eksistentsile metafüüsilise selgituse otsimise või mõttetalgutes osalemise igatsemisega. Kuid ega inimene ka ei igatse magada öösel õrrel kükitades. Ja lammas on ilmselt täiesti rahul sellega, et ta on lammas, tal ei olegi enamat vaja. Ka inimese jõhkra käitumise puhul oleks vale öelda, et ta on loomastunud. Pigem vastupidi, ta on vägagi inimlik, sest inimese korda saadetavad jõledused on üldreeglina omased just meie liigile.
Delfiinide uurija Justin Gregg on üllitanud raamatu, milles võtab ette inimloomade ja muude loomade tarkuse või selle puudumise. Raamat peaks olema inglise keeles saadaval ka Eesti raamatupoodides. Raamatu pealkiri kõlab "Kui Nietzsche oleks narval. Mida loomade intelligents paljastab inimeste rumaluse kohta" (Gregg, Justin "If Nietzsche Were a Narwhal. What Animal Intelligence Reveals About Human Stupidity", 2022). Selgituseks, et narval on hammasvaalade hulka kuuluv mereelanik, keda iseloomustab pikk piikhammas, mis odana tema ülalõuast ettepoole sirutub.
Gregg märgib, et vähemalt üks asi, mida me filosoof Friedrich Nietzsche piinarikkast elust õppida võime, on see, et liiga pingsalt mõtlemine ei pruugi inimesele kasu tuua. Nietzsche lõpetas teatavasti hullumajas. Gregg kirjutab, et kui Nietzsche aju olnuks rohkem sarnane narvali omaga, olnuks tema hullumeelsus vähem silmatorkav või isegi olematu. Ja tema mõttetöö vili ei oleks olnud tema surma järel kasutatav saksa natside ideoloogia tarbeks.
Ainult inimesel on võime ratsionaliseerida holokausti ja ainult inimesel on tehniline võime selle elluviimiseks. Selles plaanis ei ole narvalitel inimestega midagi ühist. Narvalid ei ehita gaasikambreid.
Üldine arusaam on, et me erineme muudest loomadest intellekti, mõistuse poolest. Kuigi kellelgi ei ole selget arusaama, mis see mõistus on ja kas ta on üldse mõõdetava kontseptsioonina olemas. Praegu räägitakse palju tehisintellekti kallal töötamisest. Kuid ka selle uurijad ei ole päris ühel meelel selles, kuidas defineerida värki, mida nad pingsalt luua või täiustada püüavad.
Üks tunnetuslikke omadusi, mis eristab inimese mõttestiili muude loomade omast, on küsimus "miks"? Inimesed on lapsest peale olevused, kes küsivad: "Miks?". Kuigi alati ei pruugi see omadus meile edumaad anda.
Gregg toob näite katsest, milles kass võistles börsimaakleritega aktsiate ostuvalikute tegemisel ja osutus oma juhuvalikutega edukamaks.
Teame, et loomad võivad langetada vägagi kasulikke otsuseid ilma, et nad oleksid miks-küsijad, kuna neil puudub vajadus seda küsimust esitada. Kõigiti näib, et loomad saavad selles maailmas suurepäraselt hakkama ka ilma põhjuslikkuse peensusi tundmata. Šimpansid ei oska küsida, miks oleks vaja ehitada sisepõlemismootoreid. Kuid nad ei raja ka alust iseendi kui liigi hävitamiseks.
Nii loomad kui inimesed võivad liigikaaslasi eksitada. Loomade puhul on võimalused selleks piiratud kas kehakeele, värvuse, helide või muu sellisega. Inimese puhul on võimalused keelekasutusest tingitult piiramatud.
Inimene on vast ainus liik, kes valetab ja seda üpris tihti. Vanusega valetamine küll vähenevat, eks inimene saab ajapikku pisut targemaks. Valetamine on inimesel tõstetud ka riiklikule ehk inimühenduse tasandile ja selline valetamine on põhjustanud miljoneid inimohvreid. Lähinäidetest võib tuua Venemaa levitatud valed läänemaailmas usaldamatuse ja ebakindluse külvamiseks või ukrainlaste tapmise ja nende ühiskonna hävitamise õigustamiseks.
Kui poliitika mängu tuua, siis võib öelda, et inimene on loodud lollitama ja olema lollitatud. Me oleme sellisteks evolutsiooniliselt arenenud. Küsimus on vaid selles, kas me suudame end päästa iseendi eest enne, kui valede hoovus meid siit planeedilt minema pühib.
Analüüsi ja formaliseerimise võime tõttu on meil loomadega võrreldes keerulisem ja arenenum arusaam õigest ja valest. Seda teoorias ja selle põhjal võib väita, et me oleksime justkui moraalsemad elusolendid. Meie moraalsuse tume pool on aga selles, et oleme liigina võimelised õigustama moraalsete kaalutlustega ka genotsiidi.
Meil on loomadega siiski ka sarnaseid omadusi. Näiteks alkoholi tarbimine naudingu saamiseks. Uurijad on kindlaks teinud, et paljud loomad, näiteks elevandid, käituvad selles plaanis väga inimlikult. Kui neile pandi ette kuus ämbrit, millest ühes oli kange õlle sarnane jook ja teistes vesi, siis keskendusid elevandid just sellele ühele ämbrile. Ja seejärel käitusid londitäie saanud elevandid nagu hea lõuatäie saanud inimene. Austraalias olla aga puu, mida kohalikud nimetavad purjus papagoi puuks. Nimelt kasutavad papagoid selle fermenteerunud vilju endi vinesse nokkimiseks.
Inimest eristab loomadest muuhulgas prognoosiv lühinägelikkus ehk võime mõelda tulevikule ja seda muuta koos võimetusega kuigivõrd hoolida sellest, mis seejärel juhtub.
Erinevalt loomadest oleme me võimelised looma tehnoloogiaid, millel on maailmale kahjulik mõju paljude põlvkondade vältel. Kuus aastat tagasi üllitas Globaalsete Väljakutsete Fond raporti, milles sisaldub arvutus, et on ligi kümneprotsendiline võimalus inimkonna hävimiseks lähema saja aasta jooksul. Kolm enim levinud varianti selleks olid tuumakatastroof, kliimamuutus ja ökoloogiline kollaps. Kõik need tulenevad inimese loodud ja maailma elamiskõlbmatuseni kahjustavatest tehnoloogiatest.
Evolutsioonis hinnatakse eduks seda, kui liigid on pika aja jooksul jäänud samaks või levinud üle maailma suurtes hulkades. Nende kriteeriumide kohaselt on äärmiselt edukalt olnud bakterid, mida iga inimese kehas on umbes 38 triljonit, ja krokodillid, kelle esivanemad ilmusid maa peale umbes 95 miljonit aastat tagasi, kuigi nad ei näi meile ilmselt just geeniustena. Loomulik valik ei hooli teadvuse keerukusest, see hoolib vaid efektiivsusest liigi elus hoidmisel.
Inimene on planeedil põhjustanud rohkem surma ja hävingut kui ükskõik milline muu liik. Meil on ka ainulaadne võime teiste liikide elu viletsamaks muuta. Paljud meie saavutused on aga praegu teel toomaks kaasa meie endi väljasuremise. See on viis, kuidas evolutsioon vabaneb kohatutest arengu viljadest. Mida oligi tarvis tõestada…
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.