lähivpäevil suureneb tuleoht eesti metsades veelgi, kuna päike on kuum ja ilmad on tuulised. jaaniõhtu oma maakodus- lubatud on kogukondade, omavaltsuste korraldatud jaanituled, ka lõkked koduhoovis, aga soovitame jaanilõkke võiks üldse ära jätata, kui pole võimalik, teha lõket selliseid, et jälgida kõiki
Pandeemiad ja sõjad ehk kriisid üldiselt mõjuvad inimeste psüühikale. Sealhulgas ka poliitilisele mõtlemisele. Ühiskonnas on suurem kalduvus vaadete polariseerumisele, seisukohtade reljeefsemaks muutumisele ja erinevate ebaratsionaalsete teooriate levikule. Kui piirdume ainult Euroopaga, siis olemegi praegu sellises olukorras. Koroonaviiruse levik on tahaplaanile taandunud, kuigi võib iga hetk uuesti tõusta. Sõda Ukrainas on aga taustategur, mis igapäevaste uudiste ja ka majanduse kaudu meie vaimset seisundit mõjutab.
Olen taustajuttudes rääkinud juba pikemat aega tähelduvast demokraatia paigaltammumisest ja taandumisest. Polariseerumise käigus tõusevad aga rohkem esile populistlikud ja radikaalsemat sorti poliitilised jõud. Kui inimese mõtlemist häirivad negatiivsed sõnumid ning neile lisanduvad ka isiklikud probleemid või hirm kasvõi sisserände ees, siis hakkab hing igatsema mingit lihtsat ja otsustavat lahendust.
2024. aasta suvel toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Liikmesriikide poliitilise meelsuse areng hakkab seetõttu mõjutama liidu kui terviku olukorda ka parlamendi tulevase koosseisu kaudu. Riigiti tähendab poliitiliste vaadete muutumine seda, et laua äärde võib tekkida uusi tülikaid tegelasi, kuigi eks seegi on tegelikult üks demokraatia ilming.
Kui riigiti vaadata, siis mõnel pool on muudatusi juba toimunud, teisal võivad need ees olla.
Eestis said populistlikud jõud Ukraina sõjast tingitud julgeolekuteema eksliku hindamise tõttu valimistel lüüa. Soomes saatis Põlissoomlasi edu, kuid puhul tasub märkida, et europarlamendis on Põlissoomlased lärmakamatest tegelastest eemaldunud ja paljudes küsimustes üpris mõistlike seisukohtadega. Seda eriti Ukrainas toimuva sõja osas.
Rootsis läks hästi paremradikaalsel Rootsi Demokraatide erakonnal, mis pole valitsuses küll vahetu osaline, kuid kokkuleppeline mõjur siiski. Nemadki on end Euroopa Liidu radikaalsematest jõududest eemale tõmmanud.
Riigiti edasi minnes näeme, et valimised on sügisel Poolas. Varssavit nimetatakse üheks Euroopa Liidu murelapseks ja seda ta praeguse Õiguse ja Õigluse Partei valitsemise ajal ka on. Riigis on siiski aktiivne opositsioon ja meedia toimib. Hiljutine valitsuse vastane massimeeleavaldus Varssavis oli hea näide sellest, et demokraatia ei ole Poolas veel maha surutud. Ja Poola praegune valitsus on Ukrainas küsimuses vägagi õigel kursil.
Sügisel toimuvad valimised ka Slovakkias ja seal on seis keerulisem. Küsitluste kohaselt on liidrikohal Venemaa-meelne Robert Fico ja tema vasakpoolne partei SMER. Omal ajal oli Fico sunnitud valitsusjuhi kohalt lahkuma seoses ühe ajakirjaniku ja tema kihlatu mõrvalooga, kuid mees on taas pildil ja lubab võimule saades lõpetada sõjalise toetuse Ukrainale.
Kuigi vormiliselt loeb SMER end endiselt sotsiaaldemokraatlikuks, on neil kallak ka konservatiivsuse ja autoritaarsuse suunas. Mitte et need kaks asja alati koos peaksid käima. Igal juhul püüab SMER praegu ka radikaalsete paremjõudude toetajate hääli.
Austrias peaksid valimised olema juba pärast europarlamendi omi, kuid need võidakse ka varasemaks tuua. Praeguse koalitsiooni toetus on küll langenud seoses sisemiste pingetega ja need pinged võivad viia ennetähtaegsete valimisteni. Riigis on praegu populaarseim paremäärmuslik Vabaduspartei, mis loodi 1950. aastatel endiste natside poolt. Praeguse liidri Herbert Kickli eelkäija sõlmis aastal 2016 koostöölepingu Vladimir Putini Ühtse Venemaaga. Kickl küll väidab, et leping on aegunud, kuid ei tee saladust lähedusest Moskvale.
Parlamendis on nad esitanud tosinaid Venemaa-meelseid ettepanekuid, eriti pärast Ukraina sõja täiemõõdulist algust. Nende tees on, et ei mingit sõjalist toetust Ukrainale ja sanktsioonid Venemaa vastu tühistada.
Kickl kohtus hiljuti Ungari liidri Viktor Orbániga ja kuulutas soovi muuta Austria Ungari sarnaseks riigiks. Ehk võiks vist ette kujutada mõttelist Ungari-Austria impeeriumit, kui ajalooline nimetus tagurpidi keerata. Märkida tasub ka Austria vasakäärmusluse ehk kommunistide uut tõusu, kuna aprillis olid nad edukad Salzburgi kohalikel valimistel. Ehk vasak- ja parem äärmus tõusevad käsikäes.
Saksamaal on kiirelt tõusnud paremradikaalne Alternatiiv Saksamaale ehk AfD, mis on valitsevate sotsdemmidega võrdselt küsitlustes teisel kohal. Meenutuseks, et kaks aastat tagasi olid nad valimistel viiendad. Saksa julgeolekuteenistus küll väidab, et osa AfD liikmetest levitab Kremli propagandat ja nende noortetiib kuulutati aprillis ekstremistlikuks.
Saksa peavooluparteid on teatanud, et ei soovi AfD-ga koostööd teha, kuid eeldatavalt viib paremradikaalsete ideede populaarsus ka põhivoolu poliitiliselt paremale. AfD on selgelt vastu Venemaa-vastastele sanktsioonidele ja Ukraina sõjalisele abistamisele. Partei kritiseerib Euroopa Liidu ja saksa migratsioonipoliitikat ja kliimamuutuste vastast tegevust. Tuleval aastal on kolmes endise Ida-Saksamaa liidumaas valimised ja AfD võib seal võidu saada.
Parempöörde raames võib veel viidata Prantsusmaale, kus Marine Le Peni partei sai mullu seni parima tulemuse. Ja Hispaaniale, kus Sotsialistliku Töölispartei peaminister Pedro Sánchez kuulutas juuliks välja erakorralised valimised ja Töölisparteil seisab ees jõukatsumine konservatiivide ja tõusvate paremäärmuslaste blokiga.
Itaalia parempoolne valitsus eesotsas Giorgia Meloniga on õnneks mitmes küsimuses mõõdukam, kui kardeti, sest pelgab kaotada Euroopa Liidu rahasid. Ungaris jätkab võimul avalikult Moskva-meelne Orbán, kelle taustal radikaalsed rahvuslased nõuavad juba Suur-Ungari taastamist ehk alade tagasinõudmist Austrialt, Slovakkialt, Horvaatialt, Rumeenialt, Serbialt ja Ukrainalt.
Lõpetuseks aga positiivsemal noodil. Eurobaromeetri viimase küsitluse kohaselt on üle poolte elanikest rahul demokraatiaga liidus ja 69 protsenti on rahul meetmetega Ukraina toetuseks.
Viited lugemishuvilistele
- Germany's far right rides high on anti-immigration, anti-green agenda | Reuters
- Germany's far-right AfD sees poll numbers surging – DW – 06/02/2023
- Across Europe, the far right is rising. That it seems normal is all the more terrifying | Owen Jones | The Guardian
- The Brief — The rise of left-wing populism in Austria – EURACTIV.com
- The Russia–Ukraine War and the Radicalization of Political Discourse in Slovakia - ECPS (populismstudies.org)
- Analyysi: Ääripuolueet kasvavat Euroopassa – Venäjä saa tukea gallupeissa kiriviltä puolueilta, ja se voi tietää huonoa Ukrainalle (yle.fi)
- Family values and 'war on woke': The building blocks of new nationalism – EURACTIV.com
- One year ahead of European elections, citizens aware of EU impact on their lives | News | European Parliament (europa.eu)
- Amid nothing going right, Austrians lean far-left – Future of social democracy | IPS Journal (ips-journal.eu)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.