Venemaa praeguse režiimi tegevust on tihti võrreldud fašismiga. Sarnasusi tõesti on, kuid fašism oli ideoloogia. Venemaa puhul on aga tegemist nähtusega, mille aluseks on termin bardakk ja üldistavaks jooneks jultunud retsidivism.
Fašismi defineerimiseks on rahvusvaheliselt kasutatud üpris tihti Umberto Eco sätestatud 14 tunnust. See fašismi tõlgendus või määratlemine läheb tagasi aastasse 1995. Mingil moel on see tänini pädev. Kuid on ka teine fašismi määratlus, mille autoriks on ilmselt palju vähem tuntud Lawrence Britt. Kahe autori määratlustes on palju ühtelangevust, kuid on ka erinevusi ja minule tundub Lawrence Britti pakutu kuidagi tõele lähedasemana.
Kuid vaatame teemade kaupa.
Natsionalism. Venemaa praegune poliitika on kindlasti natsionalistlik, kasutab vastavaid loosungeid, viitab ajaloolistele saavutustele ja seeläbi kätte võidetud õigustele, samuti venelaste kui rahvuse unikaalsusele.
Vaenlase kuvandi pidev kasutamine. See peaks olema rahvast ühendav, ohvritele tuginev nähtus, kus kaotused sõjategevuses liidavad rahvust.
Relvajõudude või jõustruktuuride eelisseisund. Isegi muude majandusprobleemide tingimustes saavad need struktuurid ebaproportsionaalselt palju raha. Rahvas nälgigu, kuid sõjalist võimsust on vaja suurendada.
Omaette teema on seksism. Fašistlikes struktuurides on juhtiv roll alati meeste käes. Naine ja naiselikkus on justkui nõrkuse tunnused.
Siinkohal tasub meenutada Vene fašistide ehk rašistide vägistamispoliitikat. Naiste alandamine või vägistamise kaudu vastase ülima alandamise nähtus ei ole mingi uus leiutis. Venemaal on aga nii meeste, naiste kui ka laste ja isegi imikute vägistamine miskipärast muutunud mingil moel mainstreamiks.
Tekibki küsimus, et kas on tegemist rahvusliku psühholoogilise hälbega või on venemaalaste inforuumil mingi eripära, mida me ei suuda veel mõista. Meenutagem lindistusi telefonikõnedest sõjaväljal olevate sõdurite ja nende naiste ning emade vahel. Kui esitatakse tellimusi, mida röövida või kui naine annab mehele juhiseid, et too vägistaks Ukraina naisi…
Või pealik Putin ise. Omal ajal avaldas ta siirast imetlust Iisraeli presidendi saavutuste üle. Et on ikka mees, vägistas kümme naist ära, ei oleks midagi sellist temalt oodanudki. Me kõik kadestame seda, kuulutas Kremli punkrirott.
Mul tekkis neid näiteid läbi käies täiesti patoloogiline tunne, et selle rahvaga on midagi valesti. Jõhkrus, mõrtsuklikkus, sadism – kui sellised tunnusjooned muutuvad mingi rahva puhul domineerivaks, siis on selle rahva geneetilises koodis mingi viga.
Viitan geneetilisele koodile selle pärast, et mitmed vene ülimuslikkuse toonitajad väidavad just seda, et venelastel on geneetiline kood, mis tõstab nad teistest rahvastest kõrgemale. On viidatud isegi teatava täiendava kromosoomi olemasolule venelastel. Näib, et võib tõesti olla, kuid kas see on just kõrgemale tõusmine või hoopis vastupidi, on omaette teema.
Kuid lisame veel fašismi tunnuseid, mida tänapäeva Venemaa elus võib rašismi sildi all tuvastada.
Näiteks avaliku meedia jäik kontroll. See on üks rahvusliku julgeoleku pärast muretsemise ilminguid. Riik peaks justkui kõike kontrollima. Ei tohi lasta meedial ja üldse kodanikel liiga palju arvama hakata. Elanikkond peaks lähtuma teesidest, mis talle meedias, eriti aga televisioonis, sisse söödetakse.
Sellest siis ka alternatiivse meedia keelustamine ja keskteemeedia radikaliseerumine tasemeni, kus ekraanil laiutavad igasugused Kisseljovid, Solovjovid, Skobelinad või Kobõlinad või Zahharovad.
Järgmine näide on religiooni ja võimu põimumine. Vene õigeusu kirik on praegu taas täielikult riigivõimu käepikendus. Patriarh Kirill esindab samavõrd verist riiklikku poliitikat kui Kremli praegune pealik Putin. Usu kui sellisega on vene kirikul väga vähe pistmist.
Edasi, äriaristokraatia ehk oligarhide põimumine võimustruktuuridega. Samuti korporatiivsus ja korruptsioon.
Fašistlikke režiime juhivad peaaegu alati partnerite või omade jopede klannid. Ärihuvide realiseerumiseks on vaja mitte äritegevust, vaid suhteid. Võimu ülesanne on nende suhete kaitsmine ja kinnise ringkonna tulude tagamine. Kelle arvelt, ei ole tähtis.
Järgmiseks tunnuseks on valimiste võltsimine. Fašistlikes riikides muudetakse valimiste mõiste tihti farsiks. Kuid valimisi on neile siiski vaja, et säilitada mingi sarnasus demokraatliku maailmaga.
Üldiselt ilmestab fašistlikke režiime ka põlgus intelligentsi ja kunsti vastu. Või õigemini teatud kunsti ja kultuuri tugev eelistamine. Venemaalgi on täiesti erinevad kultuurikihid. On Mihhalkovid kui iga režiimi ajal nii-öelda õigel pool, olnud tegelased. Kuid on ka need kultuuri ja kunstiinimesed, kes on lahkunud kodumaalt, sest sealne õhk muutus vaimsele tervisele kahjulikuks. Neid on ka Eestis, kuid seegi on juba eraldi teema.
Igavese fašismi esimene tunnus on Umberto Eco hinnangul traditsionalism ehk mineviku mingi osa esiletõstmine. Venemaal on selle ilminguks võiduhullustus, mis välistab igasuguse mõtte liikumise ja vabandab välja suvalisi meeletusi. Fašismi ja rašismi jaoks ei ole ka võitlust elu eest, on vaid elu selleks, et võidelda. Patsifism on juba iseenesest reeturlus ja iga inimese kasvatuse eesmärk on lapsest peale kangelase oreool.
Kogu seda rašistlikku mõttelaadi levitab Venemaa läbi niinimetatud Vene maailma ka teistes riikides, sealhulgas ka Eestis. Hispaanias peksid venelased poolsurnuks ühe baari baarmeni, sest too oli ukrainlane, mitmetes riikides korraldatakse venemeelseid meeleavaldusi ja toetatakse sõda Ukrainas ja nii edasi.
Kerkibki nüüd küsimus, et kuidas suhtuda rašismi levikusse tsiviliseeritud maailmas. Ehk tasuks see nähtusena defineerida ja keelustada, nagu ka fašism?
Viited lugemishuvilistele
- Ur-Fascism | by Umberto Eco | The New York Review of Books (archive.org)
- Как ″мстят″ проукраинским активистам ″любители русского мира″ в ФРГ | Анализ событий в политической жизни и обществе Германии | DW | 16.04.2022
- Портрет фашизма. Александр Нежный – о беспощадном государстве (svoboda.org)
- The 14 Characteristics of Fascism, by Lawrence Britt, Spring 2003 (ratical.org)
- Обыкновенный фашиZм. Николай Сванидзе о культуре тоталитарной злобы и истоках путинского режима (theins.ru)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.