Sõda käib, kuid elu läheb edasi. Venemaa sõjas kollektiivse lääne ja senise julgeolekuarhitektuuri vastu jälgitakse huviga Hiina käitumist.
Venemaa avalikke toetajaid ei ole ju palju. Põhja-Korea, Süüria, Eritrea ei lähe tsiviliseeritud maailmas ilmselt oma toetuse andmisega positiivsesse kirja. Hiina on põhimõtteliselt Venemaa poolel tolle vastasseisus läänega ja on vastu igasugustele sanktsioonidele. Kuid seda toetust on antud üsna jahedal toonil ning mingit rõõmust ruigavat entusiasmi selles ei kõla.
Peking on küll Moskvaga ühel pool rindejoont mõlema vastasseisus läänega, kuid Hiina arvestused ja maailmapilt erinevad täielikult Venemaa omast. Isegi sanktsioonide osas on Hiina ettevaatlik, et mitte kanda kahju teiseste sanktsioonide tõttu.
Pilti ilmestavad arvud. 14 protsenti Hiina kogu kaubavahetusest on Euroopa Liiduga. 12 protsenti USA-ga ja vaid 2,4 protsenti Venemaaga. Rahalises väljenduses andmed erinevad, kuid Venemaaga on kaubavahetus 95 kuni 110 miljardit dollarit aastas. Euroopaga on see kuni 900 miljardit ja ka USA-ga näitavad mõned andmed ligi triljoni dollari suurust käivet. Erinevused arvude ja protsentide vahel tulenevad ilmselt arvutusmetoodikatest.
Igal juhul on ilmne, et kui midagi kaotada, siis Venemaaga kaubanduse kaotamine oleks Hiinale kõige väiksema mõjuga. Küll aga on Hiina-Vene kaubandusel teatav eripära, mis on Pekingi jaoks tähtis.
Hiina on kroonilises toorainenäljas. Venemaa Siber ja Kaug-Ida on aga toorainerikkad. Ja pealegi lähedal. Praeguste sanktsioonide tingimustes on viidatud võimalusele, et Hiina kasutab olukorda ja ostab üles raskustesse sattunud Vene firmad. Päris nii see ei ole.
Hiina suursaadik Moskvas kutsus küll Hiina firmasid olukorda kasutama ja laiendama omandit Venemaal, võttes sisse koha keelatud lääne kaupade asendamisel, kuid see pädeb pigem väiksemate ettevõtete kohta. Hiina riiklikud suurettevõtted ja pangad on üsna ettevaatlikud, sest kardavad järelmõjuna kaotada palju suuremaid tehinguid Euroopas ja Ameerikas.
Hiina võiks riiklikul tasandil tunda huvi Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi vastu, kuid selle osi Moskva müüa või üle anda ei kavatse. Nii jäävadki Hiina võimalused napiks. Kuigi need on olemas. Tasub aga arvestada paari seika. Hiina ei loe Venemaad Aasia või Euraasia riigiks. Pekingi jaoks on Moskoovia ikkagi Euroopa riik. Seega võõras, mitte oma.
Majandusliku potentsiaali alusel on Venemaa Hiina jaoks ka väikeriik, pigem tooraineallikas kui tõsiseltvõetav partner. Lisaks väidetakse, et Hiina ei loe Venemaad stabiilseks või usaldusväärseks riigiks. Seda eeskätt Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tõttu.
Oma osa Hiina suhtumises Venemaasse on ka ajalool. 1858. aasta Aiguni leping ja 1860. aasta Pekingi konventsioon tõid Hiinale kaasa territoriaalseid kaotusi Venemaale. Ja Peking selliseid asju ei unusta. Nõukogude Liidul oli Mao Zedongi juhitud Hiinaga samuti territoriaalseid kokkupõrkeid ja needki on hiinlastel meeles.
Üks piirkond pakub aga Hiinale huvi ehk enam kui muud vene alad. See on Venemaa Kaug-Ida. Ehk siis piirkond Siberis Baikali järvest kuni Venemaa idarannikuni Vaikse ookeani ääres. Selles piirkonnas leidub hulgaliselt maavarasid: vaske, teemante, tina, tsinki, boksiidi, niklit, elavhõbedat, kulda ja hõbedat. Valik missugune.
Samal ajal on piirkond täielikult alaarenenud. Aastal 2020 kuulutas Vladimir Putin küll välja miljardeid maksva plaani Kaug-Ida arendamiseks. Vabatahtlikele ümberasujatele lubati isegi tasuta maad. Kuid tulemused on seni olnud nigelad. Küsitluste kohaselt sooviks ligi pool elanikkonnast kolida kuhugi mujale.
Hiina vaatab selle regiooni puhul demograafiat. Kui Kaug-Idaga piirnevates Hiina kolmes provintsis elab kokku 109 miljonit inimest, siis Venemaa Kaug-Ida elanikkond on kõigest kuus miljonit ja see on väheneb. Seega on Venemaa probleem Hiina silmis mitte ainult käimasolev sõda, vaid ka demograafia ja võimetus oma territooriumit kasutada.
Hiina juba imbub vaikselt venelaste argielusse. Vene pangad on hakanud kasutama Hiina kompaniid UnionPay, et anda välja pangakaarte, mis asendaksid Venemaalt lahkunud Visa ja Mastercardi. Lisaks on vene pangad hakanud kasutama Hiina rahvusvahelist maksetesüsteemi, et asendada SWIFT-i, millest Venemaa välja visati.
Nii või teisiti leiavad hiinlased ilmselt, et kui Ukraina sõda ükskord lõpeb, on Venemaa nõrgenenud, isoleeritud ja meeleheitel.
Sõja kestus ei olegi oluline, tegelikult nõrgendaks pikem sõda Moskvat rohkem kui lühike. Ja hiinlastel on ajataju venelastest erinev. Neil on aega oodata. Las olukord küpseb ja Hiina sekkub siis, kui tingimused on piisavalt soodsad. Juba praegu saavad nad Venemaalt energiakandjaid suhteliselt soodsa hinnaga. Kuhugi venelased ju müüma peavad. Kuigi mahud on täiesti erinevad lääne suunast.
Igal juhul ootab Hiina ilmselt, et küps vili kukub mingil hetkel talle ise sülle. Kui Moskva küpseb eriti raskesse seisundisse, siis võib Hiinal tekkida võimalus saada osad Kaug-Ida regiooni alad oma kontrolli alla või isegi omandisse kas väga soodsa hinnaga või üldse tasuta. Tasuna mingi poliitilise teene või abi eest või lihtsalt möönmisena, et Venemaa ei suuda neid alasid hallata ega sealseid maavarasid kasutusele võtta.
Hiina jaoks oleks see mitte millegi ülevõtmine, vaid pigem ajaloolise õigluse taastamine. Tegelikult arvab Peking juba ammu, et ega Venemaa ei oska Siberiga niikuinii midagi peale hakata ning varem või hiljem on see kõik üks suur Hiina. Käimasolev sõda Ukrainas võib aga Hiina silmis protsessi lihtsalt kiirendada.
Viited lugemishuvilistele
- China's long game with Russia | The Hill
- China's private firms see Russia as land of opportunity, up for grabs amid West's exodus | South China Morning Post (scmp.com)
- Russia sees China as sanctions lifeline; U.S. threatens 'consequences' (cnbc.com)
- Russia, China and the Far East Question – The Diplomat
- "Когда Россия заявила о "повороте на Восток", Китай начал дистанцироваться" Востоковед, китаист Михаил Карпов — о перспективах большой российско-китайской дружбы (novayagazeta.ru)
- China's Tolerance for Russia Comes at Cost to Relations With EU (voanews.com)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.