Täna räägin teile -iksidest, aga mitte matemaatikatunni omadest. Minu eesmärgiks on, et eesti keel oleks maailma kaunemaks keeleks. Palun jätke viimati öeldud lause meelde, sest loo lõpus on seda uuesti vaja.
Lugesin. Esimesel lehel kohtusin kõutsiga, kelle ainsaKS tähelepanuväärseKS eripäraKS oli see, et (ja jätkus kirjeldus). Kohe paar lauset hiljem väitis üks tegelane, et tal on haruldane õnn olla majahoidjaKS ühes jõukas elamus ja tema eesmärgiKS oli vastikute toitude hais majaelanike ühiselust pagendada. Jah, jäi silma see -ks ja -ks. Otsustasin lehte keerata, lootusrikkalt, sest palju neid -ikse lühikese maa peale ikka jagub. Aga mõne sõna pärast sain teada, et eelmisel lehel kirjeldatud suurepärane mõte oli loo minajutustajale tohutuKS kergenduseKS.
"Kõik!" mõtlesin. "Nad on otsustanud mind kiusata! Saava käändega!"
Läksin tuppa ja panin kirja oma tulevase novelli esimesed read: "SelleKS ajaKS, kui nad olid saanud ilusateKS noorteKS täiskasvanuteKS oli nende eesmärgiKS leida korter. See oleKS olnud mõningaseKS kergenduseKS nende vanematele, kelle mõtteKS oli pärast laste suureKS kasvatamist minna ümbermaailmareisile ja võtta kasutusele selleKS otstarbeKS kogutud raha. Too reis oleKS olnud neile pärast pikki aastaid heaKS elamuseKS, ainsateKS kaaslasteKS kuu ja tähed."
Kes ent avaldaKS sellise teksti ja kes sooviKS lugeda?
Saav kääne on naljatamisi valitud aasta käändeks*, on kirjutatud saavahimulistest eestlastest** ja arvatud, et tuntud luuletuse pealkirigi võiks edaspidi olla "Juss oli väikeseks peremeheks"***.
Jah, stiilireeglid on suurel määral läbi kirjutamata, ent ometi on need olemas. Ja üks hea stiili tunnuseid on jätta iksitamine ehk saavas käändes keelevorm kasutamata, kui seda ajutisuse näitamise mõttes just vaja pole. Nii mõnelgi juhul on parem eelistada nimetavat või osastavat käänet. Ja siin pole vahet, kas ilukirjanduses või ametitekstis, igal pool. Seega, loo alguses öeldud lause kõlab heastiilsena "Minu eesmärk on, et eesti keel oleks maailma kauneim keel".
* keeletoimetaja Sirje Toomla
** Priit Põhjala (16.01.2015). Saavahimulised eestlased. Õpetajate Leht
*** Tuuli Rehemaa (07.05.2013). Juss oli väikeseks peremeheks. EKI keelenõuanne
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.