Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Vasakult: kindral Laidoner, president Päts ja peaminister Uluots tervitavad aastapäeva paraadi. Tagaplaanil tribüüni kõrval Eestis asuvate Nõukogude baaside juhid. 24. 02. 1940 Autor/allikas: FILMIARHIIV
Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei olnud demokraatlikud ja ei hakanud vastu."
Ago Raudsepp kaitses jaanuaris doktorikraadi väitekirjaga "Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule 1918–1948". Saates räägib Ago Raudsepp demokraatliku korra võimalustest tagada riigile ja rahvale julgeolek ja iseseisvus ja vastab küsimusele, kas demokraatia oleks teise maailmasõja eel taganud meie iseseisvuse püsimise.
Väitekirjas ära toodud arvamusuuringust selgub, et inimesed ei arva, et demokraatia puudumise tõttu jäi Eesti liitlasteta ja et tänu demokraatia puudumisele ei hakanud Eesti vastu ja kaotas iseseisvuse. Samas arvavad pooled vastanutest, et Pätsi-Laidoneri riigipööre ja demokraatiast loobumine mängisid olulist rolli selles, et Eesti ei hakanud vastu ja kaotas iseseisvuse. Ago Raudsepa jaoks on siin vastuolu, mille põhjuseks on kahetuhandendate keskpaigas alanud arutelud Pätsi-Laidoneri süüst.
Ago Raudsepp: "Ajaloolaste Martti Turtola ja Magnus Ilmjärve töödest on tekkinud arusaam Pätsi-Laidoneri süüst Eesti mitte vastuhakkamisel, kuigi loogilist seost demokraatiast loobumise ja iseseisvuse kaotamise vahel inimesed ei näe."
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.