Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Rohesäuts. Küta õigesti
Kas teadsite, et valesti kütmine kulutab liigselt puid, annab vähem sooja, saastab keskkonda ja kahjustab ka sinu tervist?
Hinnanguliselt on meil Eesti majapidamistes 400 000 ahju. Kütteperioodil on ahiküte oluline õhusaaste allikas, mis muudab õhukvaliteedi linnades tunduvalt halvemaks. Keskkonnaministeerium annab aadressil kutaoigesti.ee soovitusi, kuidas õiged kütmisviisid meie keskkonda säästavad. Siin mõned näited:
Esiteks küta kuivade puudega. Nende kütteväärtus on mitu korda suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid.
Teisels väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.
Kolmandaks süüda tuli ahjus alati ülevalt, sest nii läbivad puugaasid leegi ja tänu sellele saavutatakse soojem ahi, vähema küttega.
Ning neljandaks prügi ei sobi põletamiseks. Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist.
Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust. Ja koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad!
Ahi- ehk kohtküte on paljudes kodudes peamine kütteallikas ning seetõttu elulise tähtsusega, kuna tagab energiajulgeoleku, nt elektrikatkestuse korral. Samas oluline, et kasutaksime õigeid kütmisvõtteid, et mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.
Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Kristo Elias.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.