Kuigi paljud teist on juba otsuse teinud, seisab veel hulgal Eesti autojuhtidest ees igasügisene valik, kas panna talveks autole alla naast - või lamellrehvid?
Naeladega sõitmine tundub libeduse seisukohast meie talvises kliimas kõige kindlam ja ka odavam valik. Ökolooglist jalajälge vaadates ning eriti, kui sõidetakse peamiselt linnatänavatel soovitatakse talvehooajal eelistada siiski lamellrehve. Naastrehvidega sõitmine, eriti lumevaestel talvedel, kulutab teekatet ja saastab linna õhku.
Teadlased on uurinud, et naastrehvidega varustatud sõiduauto rebib saja kilomeetri kohta teekatte pinnalt 2,2—3,5 kilogrammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi. Liiklussagedustel 1000 autot ööpäevas muutuvad kulumisroopad aastas keskmiselt 3—4 millimeetri võrra sügavamaks.
Seega põhjustab naastrehvide kasutamine kümnetesse miljonitesse eurodesse küündivaid remondiarveid teeomanikele, lisaks tekitavad naastrehvid kasutusperioodil kuiva ilma korral lenduvat tolmu, mis teadlaste uuringu kohaselt soodustab hingamisteede- ja südamehaiguste tekkimist.
Keskkonnamõju poolest tuleks teadlaste hinnangul eelistada selgelt lamellrehve, sest nii nagu naastrehvidki, tõstavad lamellrehvid talvistes teetingimustes sõiduohutust, kuid nende mõju teekattele on umbes sama suur või väike kui suverehvidel. Samuti ei moodustu märkimisväärselt loodust saastavaid tee kulumise produkte ja lisaks pole nendega sõitmisel müratase suurem, kui suverehvide kasutamisel.
Samas on teadlased Eesti muutuvaid teeolusid arvestades tõdenud, et paljudes kohtades tagavad just naastrehvid mõnevõrra suurema turvalisuse kui lamellrehvid. Naastrehvid kindlustavad lamellrehvidega võrreldes üldjuhul jäisel ja ka lumisel teel parema juhitavuse, lühema pidurdusteekonna ning parema kiirenduse.
Tundub, et kõige keskkonnasõbralikum ja turvalisem on panna auto talvekorterisse ja sõita ühistranspordiga.
Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Kristo Elias.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.