Liigirikkad niidukooslused ehk Eesti poollooduslikud kooslused ei ole ainult Eesti elurikkuse väärtuslikeks hoidjateks, vaid nad on ka olulised panustajad mitmekesise maaelu ja toidutootmise jätkusuutlikkuse säilimisse, olles kohalike väiketootjate tootmisvahendiks ja toidulauaks ning igale Eesti põllumajandustootjale oluliste looduse hüvede kandjaks. Poollooduslikud niidukooslused on toidutootmiseks vajalike tolmeldajate, põllumajanduskahjurite looduslike vaenlaste ning suure hulga taimekasvuks oluliste mükoriisaseente "päriskoduks". Niidud on suurepärased süsinikuhoidjad ning kliimamuutuste negatiivsete mõjude puhverdajad nii suurematel, aga ka väga kohalikel skaaladel: niidukooslused põldude ümber aitavad hoida kohalikku mikrokliimat ning puhverdada ekstreemsete ilmaolude mõju põldudele. Niidukooslused on ka olulised maastikuilme rikastajad ja kultuurilise pärandi kandjad. Niidud on Eesti külakülamaastike osad ja olulised kultuuripärandi kandjad, olles seotud traditsioonilise maakasutuse, töövõtetega ja maastikuilmega. Teate küll, need kadakased karjamaad, kiviaiad ja Saaremaa heinamaad juunikuu ööl. Nii vajame me niitude ja nende elurikkuse säilimist ühtaegu meie looduskeskkonna toimimise tagamiseks kui ka Eesti maaelu mitmekesisuse säilitamiseks. Kas teadsid, et meil on täna üle 800 taluniku ja maaomaniku, kes hooldavad kokku ligikaudu 33 000 hektarit liigirikkaid niidukooslusi. Nende töö tulemusena on hoitud elurikkus ja olulised looduse hüved ning toodetud ka Eesti kõige loodussõbralikum ja mahedam liha. Taastamist ja hooldamist vajab aga veel vähemalt 30 000 hektari jagu niite. Kui me tahame pidurdada Eesti elurikkuse kadu, parandada tolmeldajate olukorda ning tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus ka muutuva kliima tingimustes, peavad niidukooslused tagasi tulema igasse Eesti maastikku ning Eesti niitude hooldajatel peab olema kindlustunne, et nad on ka riigi silmis Eesti põllumajandustootjate hulgas tähtsal kohal. Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Aveliina Helm. Foto: Eestis on ligi 800 talunikku ja maaomanikku, kes hooldavad poollooduslikke niidukooslusi ning kelle töö tulemusena on hoitud mitmekesised maastikud, elurikkus ning toodetud kõige loodussõbralikum toit. Pildil on Mihkel Leivalt Hiiumaalt, kelle lambad hooldavad Hiiumaal väärtuslikke loopealseid 250 hektaril. Foto: Annely Holm.
Kajalood. Toomas Siitan: kunstnik tajub allhoovusi varem kui ühiskond
"Me tahtsime kirjutada ülevaate, mis on tänase Eesti aladel muusikas varasematel sajanditel toimunud, kuidas erinevad kultuuriuumid on siin haakunud ja kuidas me oleme eestlastena saanud osaks Euroopa muusikakultuurist," võtab professor Toomas Siitan kokku kümne aasta töö mahuka "Eesti muusikaloo" esimese osa kallal.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.