Kuuldemängu teenistuses sukeldusid binaarpoeesia akvalangistid eesti vaimu varamu tekstivõserikesse, et koguda kimbuks kokku eestlase eneseteadvusele kõverpeegliefekti pakkuv kujunditihe kuuldemäng, kus kandvateks märksõnadeks on kahisev müütiline ruum nimega mets, kõikehõlmav isamaa ja selle painajalik vari, meie muinasteadvust falloselikult läbistav pistoda, verdtarretavad nahkpüksid, hirm iseenda ja nahkpükste kandmise ees ning lõppeks ka sündsusetu püha eetri teotamine ehk maakeeli keelemäng ja sellest tulenev armutu lõbujanulust.
Binaarpoeedid on Riina Maidre, Päär Pärenson, Taavet Jansen ja Indrek Spungin. Diktorihääl: Piret Neihaus.
Helirežissöör Külli Tüli
Raadioteater 2019. Kuulake 23. oktoobril kell 23.
Kasutatud tekstide autorid:
Juhan Liiv, Johann Voldemar Jannsen, Tõnu Trubetsky, Tõnu Õnnepalu, Jürgen Rooste, William Shakespeare, Arthur Schopenhauer, Paul-Eerik Rummo, Vello Salumets, Eero Epner, Päär Pärenson, ravimipurgi infoleht ja rahvasuu jt.
Binaarpoeesia on tekstitootmise meetod, kus valmis tekstidest toodetakse uusi tekste. Binaarpoeesia meetod töötab kollaažitehnika põhimõttel, kus kõigepealt valitakse välja valmis tekst, lõigatakse sõna, fraasi või lause haaval tükkideks, segatakse tükid ära, valitakse suvalises järjekorras välja, laotatakse ritta ja toimetatakse liigse kustutamisel kokku uus ja veetlev tekst.
Binaarpoeesia nimi viitab protsessi kahesusele, sest see toimib kahendkoodis ehk digitaalselt – see tähendab kääride ja sorteerimise töö teeb ära robot ehk tarkvarakoodijupp. Kuid peale ühtede ja nullide ilmneb kahesus ka siis, kui kohtuvad tekst ja toimetaja, prototekst ja uus tekst, inimene ja robot.
Vahest määravaim kahesusest tulenev pingeväli, mis binaarpoeesia tööprotsessis ilmneb, asub hoopis toimetaja sees, kus võistlevad kaks jõudu. Ühelt poolt mõistuse kriitika, mis taotleb teksti mõistuspärasust – teisalt mängulust, mis ihaleb absurdi ja vabanemist mõistuse kontrolli alt.
Binaarpoeesia meetod aitab hüpata autoril üle oma varju ehk kalpsata kujutlusvõimest väljapoole, aladele, kuhu ta muidu oma maitse piirangute tõttu eales ei satu.
Binaarpoeesia rõhk on niinimetatud teadvustamatul kommunikatsioonil, mis liigub justkui salakaubana vormiliste ja esteetiliste funktsioonide varjus, võimaldades binaarpoeedil väljendada oma kõige salajasemaid, ka iseenda eest varjatud mõtte- ja tundeliigutusi.
Reporteritund. Tuumajaam Eestisse?
Eesti on lähemal kui kunagi varem tuumajaama rajamist võimaldavale poliitilisele otsusele.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.