Ärevus on selline sisemine seisund, mida põhjustavad vaimsed protsessid ehk siis mõtted, aga mis väljendub kehaliselt - varieerudes mõningasest kehalisest ebamugavusest kuni ääremiselt häirivate kehaliste sümptomiteni ja paanikahoogudeni välja.
Äreval inimesel süda klopib, käed värisevad, kehvemal päeval on süda lausa paha, kõhus keerab, pea käib ringi. Hingata on raske. Raske on ka keskenduda, pea on paks, mälu võib alt vedada. Söögiisu on olematu või vastupidi – ärevuse maandamiseks käivad hambad päev läbi millegi kallal. Uni pole sügav ja rahulik – inimene ei suuda uinuda või ärkab patuselt vara. Ta ei leia endale asu. Mõnel katab keha külm higi, teisel viskab keha kuumalaineid. Selget pead on ärevana raske hoida.
Tundub justkui, et kehal on midagi viga, aga keha viga saab alguse hoopis peast, mõtetest. Äreva inimese meel on murelik ja rahutu. Ta olen pinges. Ja pinges inimene ärritub kergesti. Kui sa näed inimest, kes ärritub lihtsa küsimuse peale, et millal tuled või kuidas elad või kui näed liikluses kedagi, kes sajatab, siis võid kindel olla – ta on ärevuses.
Ärevus on seotud ka hormonaalse tasakaaluga. Näiteks arvavad teadlased, et neil inimestel, kel östrogeenitase on madal, on ärevus kõrgem. Peresaade keskendub siiski ärevuse psühholoogilistele põhjustele ja uurib, mida saab enda jaoks ette võtta, et ärevus väheneks.
Tänane vestluskaaslane on nõustaja, holistiline terapeut ja koolitaja Kadi Kütt. Saatejuht on Katrin Saali Saul.
Kuulake 31. jaanuaril kell 19.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.