03.02.2018
21. jaanuaril 1918. aastal asutati kunstiühing "Pallas" .Tegu on meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga.
"Pallas" koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi, kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid.
1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.
Kunstiühingu "Pallas" esimesele põhikirjale kirjutas alla 10 inimest, kelle hulgas oli nii tuntud kunstnikke - Aleksander Tassa, Konrad Mägi ja Ado Vabbe - kui ka kunstihuvilisi seltskonna- ja ühiskonnategelasi.
"Pallase" asutamise juures oli ka Friedebert Tuglas, tihe oli koostöö mõned kuud varem asutatud "Siuruga".
Kunstiühingu "Pallas" esimehe Enn Lillemetsaga vaatame Adamson-Ericu muuseumis näitust KUNSTIÜHING "PALLAS" 100. SÜND JA TAASSÜND ning saame lähemalt teada, kes olid need 10 asutajaliiget, millega noor ühing tegelema hakkas, mis oli Gripenbergi skandaal, mille tõttu "Pallasest" lahkus 3 asutajaliiget-daami, missugusest kunstikoolist unistas Konrad Mägi.
Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 3. veebruaril kell 16.05. Fotodel on Ülle Karu ja Enn Lillemets näitusel.
Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.
