1978. aasta 26. veebruari Eesti Raadio saatesarjas “Keeleminutid” on Henn Saari sellest vastuolust rääkinud pikemalt, tuues paralleele voostri ja Vorsterhundi ehk linnukoera vahel.
“Vorsteher on täht-tähelt ees- või etteseisja, see, kes eespool või kellegi ees seisab, ja see koer on niisugune, et otsib linnu üles ja jääb siis nagu tikk (või õieti nagu neli tikku) paigale. Sellest siis kütt märkab, kus saak on. Niisiis vooster on üks jahikoer.
Nüüd eks inimest ole ennegi koeraks nimetatud – alates koerast poisist, kes teeb karutükke, ja lõpetades emase koera või hundi tiitlitega säherduse naisterahva jaoks, kellest halvasti räägitakse. Vooster inimesega seoses on selle poolest huvitav, et tema tähenduslaeng on jagunenud kaheks vastupidiseks pooleks. Öelda inimese kohta koer on üldiselt halvustav, ja kui sõna kõla meenutab mingil viisil venimist ja loodrit, siis ongi sellega juba nii-ütelda spetsialiseeritud halvustav tähendus valmis. Aga jahikoeral on ju ometi ka häid omadusi, ta on üks nutikas ja terane loom, ja Wiedemanni sõnaraamat kajastab muu hulgas ülekannet inimesele ka nende omaduste põhjal. Nimelt kui öeldi, et poiss on vooster õppimise peale, siis see ei tähendanud, et poiss oli laisk või tegi koolis koerust, vaid hoopis vastupidi, et ta oli terane või hoolas või himukas õppima. Muide jah, keegi hambamees on püüdnud asja nii seletada, nagu vooster tähendakski Wiedemannil õpihimulist. See on muidugi nali, aga keeleminutid on meil nüüd ikka tõsised minutid, nagu me sügisel kokku leppisime. Kui Ats või Jüts on spikerdamise peale mihkel, ega sellepärast siis veel mihkel ei tähenda spikerdajat. “
Mälumängus veel ühe variandina pakutud “viidervomm” aga tähendab samuti laiskvorsti.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.