Eestis läheb 1995. aastal eetrisse terve ports uusi raadiojaamu: tööd alustavad Klassikaraadio, Valga Raadio Ruut ning praegu kultuskanaliks muutunud Nõmme Raadio. Üldisemas mõttes marsib aga Eesti rõõmsalt Euroopa poole. Osaleme esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel ning 24. novembril kirjutab peaminister Tiit Vähi alla avaldusele, milles Eesti teatab soovist ühineda Euroopa Liiduga, kuhu on sama aasta alguses vastu võetud Austria, Rootsi ja Soome.
Mingis mõttes on Tiit Vähiga seotud ka 1995. aastal ilmunud Andrus Kiviräha raamat "Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed". Nimelt tähistab see teos murrangut Eesti ajalooteadvuses. Kui taasiseseisvumise ja Laari valitsuse ajal kuni 1994. aastani on Eesti ajaloo- ja rahvusteadvus lähtunud vana vabariigi ning Pätsi-aja ideaalist, siis Laari valitsuse kukkumisega saabub meie ühiskonda lisaks poliitilisele murrangule ka ideeline murrang, mingi lummusest vabanemine.
"Ivan Orava mälestused" naeruvääristavadki seda niinimetatud Laari-Vahtre ajalookäsitlust, mille taotluseks on olnud viia uus Eesti tagasi väga vanasse Eestisse. Mitte, et see kõik halb ja vale oleks ja ega seda ütle ka Kivirähk. Ilmselt ta ei võtagi seda nii teadlikult – ta lihtsalt vaatab enda ümber ringi, näeb üsna käremeelseid ja huumorikaugeid Eesti patrioote ning loobki selliste tegelaste koondkuju – vana sepa Ivan Orava, kelle maailmas puuduvad pooltoonid.
Eks me sellepärast Ivani armastamegi ja ootame palavalt ka tema teateid põrgust, kus ta Pätsiga ilmaasju arutab ja vana viinanina Jaan Tõnissoniga teravat virutab. Ilmselt ei saa Ivan oma lihtsameelsuses ise arugi, kui oluline roll on tal olnud täita Eesti ja eestlaste maailmapildi arendamisel."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.