Kirjandus elab sel aastal oma elu. Nobeli preemia läheb Ameerikas elavale vene poeedile Jossif Brodskile. Maailmakirjanduses teevad üha enam ilma nn. staarautorid – kirjanikud-poptähed, kelle teoseid müüakse ja tõlgitakse miljonites, kelle nägu ehib ajakirjade esikaasi ning keda kutsutakse esinema kõikjale üle maailma.
Kindlasti on üks sellise tekkivat globaalkultuuri kuulutava trendi parimaid näiteid Ameerika õuduskirjanik Stephen King. Ta on 1973. aastal ilmunud ja kohe megahitiks saanud "Carriest" alates hoidnud publikut peos oskusega teha korraga kolme asja: olla lihtsalt hea kirjanik, hoida pinget ja manada esile jubedusi ning kirjutada nii, et tema teemad ja tegelased lähevad lugejale korda, et lugeja tunneb – King kirjutab meie maailmast.
1987. aastal ilmub Stephen Kingi sulest romaan "Misery". See räägib kirjaniku ja tema hullunud fänni suhetest. Raamatut võib lugeda pineva ja iiveldamaajava õudusloona. Aga ühtlasi on selles tugev annus autobiograafiat, nii et Kingi fännid saavad teose kaudu heita pilgu sellise kirjaniku hingeellu ja hirmudesse, kelle iga järgmist teost oodatakse lausa haiglaselt nõudliku huviga.
1990. aastal valmib "Misery" ainetel samanimeline film, mis võetakse äärmiselt hästi vastu ja mis kasvatab Kingi niigi suurt kuulsust õuduskirjanduse valitseva maailmameistrina. Eesti keeles ilmub romaan 1998. aastal ja uuesti 2007. aastal.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.