4. oktoobril lendab orbiidile Maa esimene tehiskaaslane Sputnik 1 ning kuu aega hiljem, 3. novembril järgneb talle Sputnik 2 Laikaga pardal. Viimase saatus on kurb – ilmselt sureb ta palavusse vaid mõni tund pärast starti ega püsi elus nädalaid, nagu reipalt raporteerib nõukogude propaganda.
Kurb ja keeruline – kuid siiski õnneliku lõpuga – on ka Boriss Pasternaki romaani „Doktor Živago“ lugu. 1956. aastal keeldub kirjandusajakiri „Novõi Mir“ Stalini ajal niigi palju kannatanud meistri teksti avaldamast. Toimetus viitab seejuures raamatu hälbimisele sotsialistlikust realismist. Õnneliku juhuse tahtel smugeldab aga üks kommunistist Itaalia ajakirjanik käsikirja endaga kaasa ning 1957. ilmub „Il Dottor Živago“ esmatrükk Itaalias.
Nõukogudemaal on skandaal tohutu ja paisub veelgi, kui aasta hiljem määratakse just Pasternakile Nobeli kirjanduspreemia. Tõsi, „Doktor Živagot“ mainitakse põhjenduses vaid kaudselt. Seal seisab suhteliselt neutraalselt, et Pasternak saab auhinna „oluliste saavutuste eest nii tänapäeva lüürilises luules kui ka suures Vene eepilises pärandis“. Pasternakil aga ei lubata Stockholmi auhinda vastu võtma sõita ning ta sureb 1960. aastal.
Kuid teos jääb. Ja jutustab ühelt poolt lugu oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgnenu õudustest, kuid ühtlasi on see lugu ka inimese võitlusest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks. Jan Kausi sõnul on „Doktor Živago“ „ülendava kirjanduse tõeline tähtteos“ ja sellega võib vaid nõustuda.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Välistund. Venemaa ja USA suhted
Räägime Vene-USA suhetest Ukraina rahukõneluste valguses
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.