Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg, kaar jt). Riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuvormid, maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi ja ka nimega kivid kirjutatakse suure tähega.
Mis on aga kohanimede taga, missugune on Eesti kohanimede põnevamad lood? Kohanimede nõukogu aseesimees Peeter Päll (pildil) räägib põnevamatest nimede tekkelugudest ja valmivast Eesti kohanimede raamatust.
TÄHELEPANU!
Ootame kuulajate kommentaare seekord mitte probleemide ja vigade kohta, vaid tähelepanekuid ilusa ja/või korrektse keelekasutuse kohta.
Loodame teie abiga teha saate kõigest kaunist eesti keeles!

Käbi ei kuku... Arlet Palmiste ja Viive Peitong
"Ma olen elus suhteliselt lihtsalt läbi saanud ja see ongi hoidnud seda naerusuisust," ütleb Arlet Palmiste, 30 aastat eestlaste meelt lahutanud naerupall, kes rusikat taskus ei tassi.





























Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.