"Võõrsil ja kodus" sarja neljandas saates jagavad oma lugusid Aare ja Tiiu Kolga, nende poeg Marcus Kolga ning pojapojad Laas ja Lief Kolga.
Aare Kolga sündis 1941. aastal Haapsalus ning oli Eestist lahkudes kahe ja poole aastane. Tema abikaasa Tiiu oli Eestist lahkudes vaid aastane. Mõlemad sattusid Rootsi ning alustasid seal kooliteed. Esimesed teadlikud mälestused pärinevadki Rootsist, kus alguses tajuti ka diskrimineerimist. Kanadasse edasi liikusid Aare ja Tiiu 1951. aastal aurikuga Gripsholm. Ühisel laevareisil nad teineteist veel ei tundnud ega aimanud ette tutvumist ja abiellumist oma uuel kodumaal. Oma ühises kodus Kanadas on Aare ja Tiiu aastate kestel võõrustanud mitmeid tuntud Eesti artiste ning aidanud neid nii nõu kui jõuga.
Aare ja Tiiu poeg Marcus Kolga on sündinud 1973. aastal Torontos, õppinud politoloogiat ning tegutseb inimõiguste aktivisti, analüütiku ning ettevõtjana. Marcus on loonud mitmeid dokumentaalfilme nagu "GULAG 113" ja "Gustloffi uppumine", lisaks esineb ta pidevalt meedias ning tõstab väikeriikidele olulisi teemasid ka Kanada poliitikute lauale. Ta on teinud ära suure töö teadlikkuse tõstmisel eesti ajaloost ja see on Kanadas eriti vajalik, sest koolisüsteemis neid teemasid ei puudutata.
Marcuse pojad Laas Johan Otto Kolga ja Lief Jürgen Kolga on sündinud vastavalt 2005. ja 2003. aastal. Eestikeelses kodus kasvanud poisid on suviti olnud tööl Toronto Eesti vanadekodus pakkudes neile seltsi ja erinevaid tegevusi. Oma ema tõttu on mõlemad poisid olnud ka Jõekääru lastelaagriga, neid võib suisa nimetada sealseteks püsiklientideks. Kaugemas tulevikus tahaksid nad ka pikemaks perioodiks Eestisse tulla - kas siis õppima, tööle või ajateenistusse.
Saate autor on Ave-Marleen Rei, helirežissöörid Andres Olema ja Johannes Ek, muusikalise kujunduse autor Andres Olema, tekste loevad Lee Trei ja Leino Rei.
Kuulake reedel kell 19.05 või laupäeval kell 23.
Saatesari sai toetust üleilmse eestluse tegevuskavast ning välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonnalt.
1944. aasta septembris lahkus pealetungivate Nõukogude vägede eest Eestist üle 80 000 inimese. Järgnevate aastate jooksul jõudis neist umbes 17 000 Kanadasse, kus paljud kinnitasid kanda olulistel elualadel nagu meditsiin, arhitektuur, äri ning tegid edukaid karjääre. Selle kõige kõrvalt hoiti elus eesti keelt ja kultuuri. 2021. aasta Kanada rahvaloenduse järgi pidas end Eesti päritolu olevaks 23 460 Kanada elanikku (neist 5550 märkis emakeelena eesti keele).
Saatesari "Võõrsil ja kodus" läheb külla seitsmele Kanada väliseesti perele – igaühel neist on rääkida oma isiklik eestlaseks jäämise lugu. Saadetes saavad sõna need, kes pidid üle elama põgenemise ning rasked immigrandi-aastad, võõrsil sündinud ja kasvanud teise põlvkonna esindajad, kelle jaoks Eesti tundus kättesaamatus kauguses ning noored, kes elavad avatud maailmas, kus rahvuslik identiteet vajab uuesti mõtestamist.
Millised on need Tallinnast 6500 kilomeetri kaugusel elavad eestlased? Kas nad söövad kiluvõileibu ja tantsivad reilenderit? Mida on nad pidanud ohverdama, et eestlaseks jääda? Kuidas nad suhtuvad kodueestisse ja mille järele enim igatsevad? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse Vikerraadio saatest "Võõrsil ja kodus".
Saate autor on Ave-Marleen Rei, helirežissöörid Andres Olema ja Johannes Ek, muusikalise kujunduse autor Andres Olema, tekste loevad Lee Trei ja Leino Rei.
Kuulake reedel kell 19.05 või laupäeval kell 23.
Saatesari sai toetust üleilmse eestluse tegevuskavast ning välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonnalt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.