"Tol ajal oli üliõpilaslapsevanemaid päris palju," viib Kalju meid ERKI aegadesse. "Tänapäeval see ei toimi niimoodi. Vette hüppamine tundmatus kohas, riski võtmine. Tunnetus, et sa ei lähe põhja, oli nii tugev, et saigi kõik korda."
Kalju-Karl lisab: "Seda ma näen küll, kuidas isa ja minu põlvkond on erinevad. Nendel hetkedel tahakski mitte olla enda põlvkonnas, vaid riskeerijate seas."
Me räägime ja tervisest. Kui arst pani pärast vähidiagnoosi piltlikult väljendudes stopperi käima ja ütles, et sulle on jäänud viis aastat, muudab see paratamatult "mängureegleid".
"Kui sul ei ole lõpptähtaega, siis sa raiskad tundeid ja aega. Kui formaat on kindel, siis sa väärtustad seda rohkem või vähemalt üritad," tõdeb Kalju Kivi.
Isa-poja jutud kõlavad Vikerraadio eetris pühapäeval kell 10.10, vestlust veab Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.