Seekordne jutt on mõtteliselt seotud jutuga islamist Venemaal. Ukraina sõja kontekstis on püütud leida vastust küsimusele, kas vene rahvas tervikuna ikka toetab seda ja kui toetab, siis miks.
Jutu üks ajendeid oli väljaande Novaja Gazeta poolt Moskvas läbi viidud fookusgruppide küsitlus. Üldine arusaam on tihti viidanud sellele, et Vladimir Putini ja sõja toetajaid on rohkem vähemharitud elanikkonnas väljaspool suuremaid linnu, kuid Moskvas ja Peterburis elavad haritud ja keskklassi kuuluvad inimesed saavad olukorrast palju paremini aru.
Nii see paraku ei ole. Novaja Gazeta küsitlus keskendus tavalistele, valdavalt keskklassi kuuluvatele võrdlemisi hea haridusega inimestele, kes olid nii-öelda poolt. Nii sõja, Putini kui ka režiimi ja nii edasi poolt.
Küsitletud inimesed toetasid tõesti režiimi poliitikat, kuigi olid kriitilised täidesaatva võimu tegevuse suhtes. See kriitika ei laienenud aga Putinile ja režiimi üldisele käitumisele. Oma seisukohtades olid uuritud üsna käredad. Valitsuse liikmed ja paljud ametnikud tuleks kõik lahti lasta, nad on liigsed kahjurid, kes tuleb kõrvaldada. Ja Venemaal tuleks vabaneda kõigest läänelikust ja inimestest, kes ei ole patriootlikud või on rahvavastased.
Väljendati valmisolekut sõdida edasi kuni võiduni, mille all peetakse silmas jõudmist nii Ukraina läänepiirini kui ka sealt veel edasi. Üllatav oli nende veendumus, et kui asjad kipuvad valesti minema, on vaja tuumarelvaga virutada. Ja üleüldse oleks seda juba pidanud tegema.
Muud rahvad olla tegelikult Venemaasse hästi suhtuvad, kuid neil ei ole vedanud võimuga, kes neid petab ja piinab ja surub neile peale sodoomiat ja natsismi. Nende moskvalaste vaimusilmas on rahu, kuid selline, mis neile sobib ja mis tuleb saavutada ohvritele vaatamata. Ja nende oma maailma füüsilised piirid haaravad kui mitte kogu gloobust, siis vähemalt Euroopat.
Selline ohvritest mitte hoolimine ja äärmuslikult sõjakas suhtumine võib olla üllatav. Kuid samas sobib see kuvandisse, mille taustaks on Venemaal levitatav surmakultus, mida süstitakse inimestesse juba lasteaiast ja koolipingist.
Putini režiim on kohandanud riigi ja rahva katkematule sõjale. Võim nõuab elanikelt osalemist, oma lähedaste eludega lõivu maksmist, massilistel vaimustusüritustel käimist, sotsiaalset aktiivsust kaebekirjade kirjutamise ja enesetsensuuriga. Praegune agressioon algas loosungiga "Meie omi pekstakse!". See jätkub nüüd juba pretensioonidega maailmakorra ümberkujundamisele.
Surmakultuse juured on minevikus. Meenutagem kasvõi nõukaaegset loosungit "Kõik koos me sureme võitluses selle eest!", kuigi eesti keeles see eriti ei kõla ja see, mille eest tuli surra oli nõukavõim.
Vene ühiskonna uus inimene on traditsiooniliste väärtuste austaja, kodumaa eest surema kutsuja, kelle perekond sünnitab uusi sõdureid ja sõjatööstuse töölisi, kes hävitavad nii välise kui ka sisemise vaenlase.
Selle kultuse juuri on aidanud meenutada ka Putin ise, kelle sõnul olevat vene inimese patriotismi süvajuured püüdluses surra võimalikult suure hulga inimeste palge ees ehk vene keeles na miru. Ning et venelased kui märtrid pääsevad kohe taevasse, aga vaenlased lihtsalt kärvavad.
Putini seda nii-öelda sügavat mõttetera on loominguliselt tõlgendanud ka Moskva õigeusu kiriku pea Kirill. Tema kuulutas, et sõjaväljal suremine peseb inimeselt kõik patud ja on otsetee paradiisi. Enam pole seega vaja usku ega heategude tegemist ega piiblitõdedest kinni pidamist, kuna usk on taandatud ühele ainsale aktile, iseenese ohverdamisele.
Paljud õigeusu kiriku vaimulikud on selle uue religiooni omaks võtnud ja seda aktiivselt levitama asunud. Nii väitis Murmanski metropoliit Mitrofanus, et maises elus ei ole mingeid rõõme. Ta ütles kogudusele, et kui neile satub ette soodne juhus surra, siis ei maksa kahelda ning tasub see samm astuda, kuna ei ole teada, kas teist sellist head suremisvõimalust enam tuleb.
Taolised komissarid vaimulikukuues väidavad, et on olemas mingi eriline "ukrainluse ketserlus", mis õigustab sõjategevust Ukraina vastu. Ukrainlased olla tegelikult venelased, kellesse on asunud kuri vaim. Ning et kui ukrainlased ei taha, et neid ümber veendaks, siis nad tapetakse.
Patriarh Kirill põhjendas agressiooni algul vajadusega vältida Donetskis geiparaadi korraldamist. Nüüdseks on ta jõudnud selgituseni, et vaja säilitada Venemaa tõeline sõltumatus nendest võimsatest jõududest, kes valitsevad enamikus maailma riikides.
Venemaal küpseb praegu olemuslik konflikt – loomulik elu tsivilisatsioon püüab end kaitsta võimule tulnud surma tsivilisatsiooni eest. Võib küll öelda, et vene rahvas ei ole täielikult religioosne ja seetõttu kirikuisade lausungid neid ei mõjuta, aga neid loosungeid kasutavad ka ilmalikud võimud, nagu eelpool toodud Putini tsitaat näitab.
Nüüdisaja propaganda Venemaal reklaamib surma sõjaväljal kui ainsat viisi meheks jääda ja kõik probleemid lahendada. Ja selline surm ollagi elu mõte.
Õigeusklike õnneks on senini vaimulikke, kes seda propagandat eiravad, kuigi nende hääl ei kosta kuigi tugevalt. Õigeusu ajaloos oli korra nii, et Bütsantsi imperaator nõudis 9. sajandi lõpul patriarhilt dogmat sõjaväljal langenud sõjameeste võtmisest paradiisi, aga tollal patriarh keeldus seda tegemast. Nüüd on kirik ja maine võim lähedasemad.
Lõpetuseks tasub märkida, et õigeusk on selles plaanis lähenenud islamile ja selle šahiidide kultusele. Nagu ütles üks Madridi õigeusu kiriku vaimulik, on ideaalne Venemaa õigeusklik Iraan.
Viited lugemishuvilistele
- Смысла нет — только смерть. В чем состоит культ гибели, который становится официальной идеологией РФ, кто его основные проповедники и как все это сочетается с православием — Новая газета (novayagazeta.ru)
- Патриаршая проповедь в Неделю сыропустную после Литургии в Храме Христа Спасителя / Патриарх / Патриархия.ru (patriarchia.ru)
- Божественная дискредитация. Как трансформировалась заповедь "Не убий" за века христианства — Новая газета (novayagazeta.ru)
- Ради смерти на земле? Культ гибели и жертвенности овладел российской идеологией. Строчка из "Василия Теркина" — "ради жизни на земле" — может теперь потянуть на дискредитацию — Новая газета (novayagazeta.ru)
- "Русскому миру" — аятолла. В РПЦ заявляют, что православие ближе к исламу, чем к западному христианству. Это новое слово в истории религии и отчетливый политический тренд — Новая газета (novayagazeta.ru)
- Время хороших людоедов. Социологические исследования показывают, что власть и общество все в большей степени сливаются в представлениях о будущем и путях его достижения — Новая газета (novayagazeta.ru)
- Религия смерти. Официальной идеологией РФ становится культ гибели. Кто его проповедники и какое отношение он имеет к православию — Горби журнал :: Gorby.media
- Культ смерти и горя. Как и зачем создают "музеи СВО" в школах (svoboda.org)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.