Hiljutise valimiste-nimelise sündmuse puhul on juttu olnud ka opositsioonist, elanikkonna käitumisest ja suhtumisest ning erinevatest viisidest oma arvamust väljendada. Võib kohe lisada, et Vene tingimustes ei pruugi isikliku arvamuse väljendamine sugugi ohutu olla. Suuremat osa elanikkonnast arvatakse kuuluvat nende hulka, kes ei soovi seisukohta võtta ei poolt ega vastu. Ja kes üleüldse tahavad, et neid lastaks rahus elada. Ehk siis seltskond, keda sotsioloogilises mõttes loetakse "sooks".
Vaatame korraks Venemaad kui klassiühiskonda, keskendudes keskklassile. Põhjus on selles, et keskklassil on lisaks materiaalsetele tunnustele ka teatavad ühiskondlikud tunnused.
Keskklassi kuuluvad inimesed on üldiselt teadlikud maksumaksjad, aktiivsed kodanikud ja mõtlevad valijad. Keskklass on ka klass, millel on juba tekkinud midagi, mida kaotada, ning mis seetõttu soovib ja püüab ühiskondlikku elu mõjutada. Või kokkuvõtlikult peaks keskklass olema see, mille esindajad võiksid soovida paremaid tingimusi ja praeguse valitsemissüsteemi kui mitte välja vahetamist, siis vähemalt muutmist.
Ajalooliselt on keskklass olnud Venemaal veniv mõiste. Tsaari-Venes oli olemas väike keskklass, kuhu kuulusid teenistujad, haritlased nagu arstid ja juristid, kaupmehed ja äritegelased. Kokku olnud neid umbes 1,5 protsenti elanikkonnast.
Kujunes see klass valdavalt 1890. aastate aastate industrialiseerimise käigus. Nad olid avarama silmaringiga ja rohkem avatud uutele ideedele ja muudatustele kui enamus muust elanikkonnast. Kuid, nagu öeldud, neid oli vaid poolteist protsenti. Töölisklass moodustas sel ajal neli protsenti elanikkonnast ja põhiosa, 82 protsenti olid talupojad.
Nõuka-aastail oli keskklassi mõiste ilmselt raskelt rakendatav, seda tulenevalt tollase ühiskonna kihistumisest muudel alustel. Ja trendikam ehk kasulik oli end näidata pigem tööliste-talupoegade klassi kuuluvana.
Boriss Jeltsini ajal hakkas erastamise ja kapitali akumuleerumise kõrval kujunema ka mingi keskklass, kuigi taas olid mitmed kriteeriumid raskelt rakendatavad.
Praegusesse aega jõudes on Venemaa keskklassi määratlusi väga erinevaid. Näiteks keskmise ettevõtlusega on asi selgem. Keskmike hulka kuuluvad firmad töötajate arvuga sada kuni 250 inimest ja sissetulekuga 800 miljonit kuni kaks miljardit rubla (eurodesse ümber arvestamiseks tasub lõpust kaks nulli maha võtta).
Selliseid keskmise suurusega ettevõtteid juhib ettevõtja, kes ei ole oligarh, kuid ka mitte lihtne kaubitseja. Ta riskib, paigutab ettevõttesse raha ja püüab seda arendada.
Elanikkonna jagunemise juurde tulles on keskklassi määratlemine keerulisem. Paar aastat tagasi ütles riigipeana toimiv Vladimir Putin intervjuus agentuurile TASS, et Venemaal kuulub keskklassi üle 70 protsendi elanikkonnast. Kõlab kõva sõnana.
Nüüd võib vaadata erinevate struktuuride hinnanguid. Maailmapanga arvutuste alusel olla keskklassi kuuluva inimese puhul eelkõige määrav sissetulek. Keskklassi puhul peaks see olema poolteist korda kõrgem kui vaesuse määr. Venemaal on tänavu vaesuse tasemeks sissetulek alla elatusmiinimumi ehk vähem kui 15 453 rubla ehk 153 eurot. Keskklassi alumiseks sissetulekupiiriks oleks seega pisut rohkem kui 20 000 rubla ehk rohkem kui 200 eurot kuus. Selle alusel hinnates võib tõesti öelda, et 2/3 Venemaa elanikest kuuluvad keskklassi.
See on aga Vene statistika oma eripäraga. Näiteks Ingušeetias ja Tšetšeenias ei ole statistika kohaselt enamusel elanikest üldse mingit sissetulekut, kõik on justkui puruvaesed, kuid elavad kahekordsetes eramajades, sõidavad kallite autodega ja tarbivad lahtise käega.
Maailmapangal on ka lisakriteeriumid. Panga väitel peab keskklassi liikmeil olema kõrge tarbimise tase ja orientatsioon maailmaturule, nad peavad suutma osta kvaliteetseid välismaiseid kaupu, importautosid, reisima ja omama juurdepääsu kõigile haridusastmetele. Neist kriteeriumitest on nüüdis-Vene puhul kõige piiravam ilmselt välismaal reisimine. Kui seda kriteeriumit arvestada, langeb keskklassi osakaal kolme protsendini.
Venemaa Sberbank ehk Hoiupank loeb keskklassi kuuluvaks 55 protsenti elanikkonnast. Neil on kriteeriumiks enesemääratlus ehk keskklassi kuulub inimene, kes ise arvab end sinna kuuluvat. See on päris lahe kriteerium, ei saa eitada.
Venemaa kõrgema majanduskooli sotsiaalpoliitika instituut toob esile keskklassi sotsiaal-kutselised küljed. Ehk inimesel peaks olema kõrgem või lõpetamata kõrgem haridus, ta peaks tegelema vaimse tööga või ettevõtlusega. Nendest kolmest näitajast vastab kõigile umbes 9,3 protsenti venemaalastest, kahele kolmest aga 31,7 protsenti.
Muud arvutajad väidavad, et tegelikult võib keskklassi liigitada seitse kuni kümme protsenti elanikest. Nende hulka kuuluksid väikese ja keskmise ettevõtluse esindajad, eelarvelised tegelased nagu arstid, õpetajad, ametnikud ja sõjaväelased. Ka intelligentsi ja loovate elukutsete esindajad ning kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Üldiselt hinnatakse, et keskklassi osakaal ühiskonnas on langustrendis.
Paradoks on hetkeolukorras selles, et keskklassi kuulujaid võib juurde tekitada sõda Ukrainas. Rindel olijatele makstavad palgad on tsiviileluga võrreldes palju suuremad, sõdija hukkumisel saavad sugulased kopsaka summa ja nii edasi. Ehk läbi sõja võivad nii mõnedki inimesed klassi võrra kõrgemale tõusta
Siiski on kõige ägedam määraja enesehinnang. Nagu üks Vene uurija selle kohta kirjutas, et kui määratluses on sellekohane punkt, siis on kogu muu arvutamine tähtsusetu. Kuulutate ennast keskklassiks ja punkt ja kogu elanikkond võib ju seda teha.
Seegi lahendus ei tekita siiski Venemaal inimeste hulka, kes oleks tulevikust huvitatud piisavalt, et selle nimel tegutsema hakata. Klassikalise määratluse järgi ongi keskklass Venemaal võimu aktiivse mõjutamise soovi osas puudu, kuigi sotsioloogiliselt on see justkui olemas. Vaja on aga mingit sädet, mis põhjustaks ühiskonnas, ka keskklassis, plahvatuse ja sellega poliitilised muudatused käima tõmbaks.
Viited lugemishuvilistele
- Russia faces shrinking middle class, rising inequality, study finds | Reuters
- Кто ты, средний? Кому есть, что терять, — тот хочет влиять на власть. Но в России средний класс воспитали совсем другим. Реализуем ли тогда образ будущего, который нам рисует Кремль? — Новая газета (novayagazeta.ru)
- Russia: middle class share in richest regions 2023 | Statista
- Russia: regions with lowest middle class share 2023 | Statista
- Class divisions in Russia - Imperial Russia - Government and people - National 5 History Revision - BBC Bitesize
- Средний класс в России в 2024 году: доходы, критерии (tinkoff.ru)
- В ВШЭ оценили размер среднего класса в России в 2022 году — РБК (rbc.ru)
- Средний класс в России: особенности роста и перспективы (sorare-blog.ru)
- Средний класс в России – кто он и каковы его критерии? — Владимир Карасенко на vc.ru
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.