Seekord on nad vastaja rollis ja jutustavad peamiselt lugusid, kus peategelased on nad ise, lähedased ja perekond.
"Tead, nende printsiipidega on terved maailma linnad maakeralt ära kadunud. Jäta need printsiibid kõrvale, aeg on tööle hakata," kirjeldab Joonas vestlust vanaisaga ajal, mil ta oli kümneaastane. Tõuke andis kahtedega tunnistus ja poisi põhjendus, et ta teeb "oma printsiipide järgi seda asja".
Vanaisa kujutas endast Joonase jaoks paljuski isa, keda päriselt tema elus kunagi olnud pole.
"Joonas oli vana poolteist aastat ja vend Juhan kümme päeva, kui isa pani värava enda selja taga haaki ja kadus meie elust jäljetult," nendib Kärt.
See jälg on mingil määral nüüd, ligi 40 aastat hiljem siiski üles soojendatud, sest tööasjad viisid isa ja poja kokku. Joonas ütleb, et kontakt on vajalik, et saada teada, milline ta ise kindlasti olla ei taha ja mis mustreid mitte korrata.
"See vaikus oli ikkagi kummaline ja kui sul isa kõnnib tänaval vastu, siis on ikkagi hea, kui mingi kontakt on olemas," lisab ta.
Kärt ja Joonas Hellerma on "Käbi ei kuku..." külalised pühapäeval kell 10.10. Vestlust juhib Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.