Isadepäeval ja 60nda sünnipäeva eel räägib oma loo teatrimees Andres Dvinjaninov. Pildikesi lapsepõlvest ja lugusid koos kasvamisest aitab isal meenutada samuti näitleja haridusega, kuid viimastel aastatel pigem ettevõtjana tegutsenud Markus Dvinjaninov.
"Kuidas sa saad olla 12 tundi koolis ja olla hea lapsevanem samal ajal? See ei ole võimalik," viib Andres Dvinjaninov meid tagasi tema varastesse 20ndatesse, mil ta näitlejaõpingute alguses isaks sai ning kahe suurema linna vahel pendeldas. "Aga see oleneb ka vanusest ja tarkusest. Mis on elus tähtis? Ja see on periooditi erinev."
Elu sättis nii, et Andresel on kolmest abielust neli last. "Mul on vedanud," ei oska ta paremini sõnastada heade suhete säilimist "kärgperemehenduses". "Nagu ütles Hannes Kaljujärv: ma olen sündinud õnnesärgis ja ei võta seda kunagi seljast ära."
Muu hulgas saame teada, et Andrese sündides oli tema isa 68. Kuuleme, et Markuse varased lapsepõlvepildid seonduvad peamiselt kukkumiste ja traumadega. Aga räägime ka teatrist ja näitlemisest, millega seoses on nii isal kui ka pojal tõsiseid sisemisi heitlusi olnud.
Markus: "Mingi hetk peale lavakat mulle tundus, et ma olen päriselus parem näitleja kui laval. Päriselus ma muretsesin vähem, laval tekkis ekstra pinge."
Andres: "Mida teeb Andres Dvinjaninov, näitlejaõppe tudeng "Oklahomas" (13. lennu diplomietendus Ugalas)? Kui sa mängid trummi ja sul on kolm sõna öelda, ega ei tunne end kõige paremini. See tõi mõistuse kohale. See pani liikuma!"
Lõbusavõitu vestlus Andres ja Markus Dvinjaninoviga on Vikerraadio eetris pühapäeval kell 10.10, küsib Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.