Mõni aeg tagasi jõudis meil kinodesse film Napoleonist. Aga jutt ei ole filmist, kuna ma ei ole seda näinud ning jäägu see teema filmikriitikute arutada. Kuid Napoleon on vaatluse all küll.
Napoleoni lahingutest, nii võidetuist kui ka kaotatuist, on kirjutatud raamatuid. Ühest lüüasaamisest on üsna vähe juttu olnud, pealegi oli see kuulu järgi pärast Tilsiti rahulepingute allkirjastamist aastal 1807. Üks leping oli Venemaaga pärast selle lüüasaamist Friedlandis ja teine Preisimaaga, pärast tolle vägede purustamist Jena lahingus. Seega oli toimunu pärast sõjalist ja diplomaatilist edulugu. Tilsit paikneb muide tollasel Põhja-Preisimaal ehk nüüdses Kaliningradi oblastis ja kannab praegu nime Sovetsk.
Napoleon oli oma võitude ja kuulsuse tipul. Pärast lepingute allkirjastamist soovis Prantsusmaa imperaator aga pisut meelt lahutada ja arvas, et selleks sobiks üks tore jahilkäik. Kõrgete riigitegelaste puhul on kiindumus jahipidamisse üldse levinud ja mitmes Euroopa riigis oli see laiemalt aadli üks meelelahutusi. Meile lähemast ajast meenub Leonid Brežnev, kes armastas samuti jahipidamist ja selle kõrval ka jahijärgset napsitamist.
Aga tagasi Prantsusmaale. Kui jahile, siis jahile. Napoleoni staabiülem ja sõjaminister, Louis-Alexander Berthier oli kohe valmis asja korraldama ja pakkus selleks ka talle kuuluvaid maid Pariisi lähistel. Berthier olnud Napoleonile asendamatu abiline. Keegi ei osanud imperaatori mõtteid paremini ära arvata ja teda pisiasjadega tegelemisest vabastada.
Niisiis pakkus ustav Berthier isiklikke maid jahiks, mis pidi olema jänesejaht. Tema maadel olnud aga üks puudus, seal ei olnud ühtegi jänest. Kui jäneseid ei ole, on neile ka raske jahti pidada. Armee juhtimisega hakkama saamise kõrval ei olnud jäneste küsimuse lahendamine muidugi mingi probleem. Berthier kutsus ühe oma ustavatest teenritest ja andis talle ülesande osta talumeestelt kiirkorras tuhat jänest ja viia nad kavandatud jahimaadele.
Talumehed saidki korralduse toimetada jahipäeva hommikuks jahimaadele kokku tuhatkond jänest. Mida nad ka tegid. Järgnenud jahis lubanud kõik asjaosalised aga vaikida nagu haud.
Toimunust oli teadlik ka Napoleoni armee kindral, parun Thiébault, kelle jaoks olnud Berthier üsna vastumeelne tegelane. Tema panigi asja oma mälestustesse kirja, kuigi need ilmusid alles 1895. aastal ehk kaua pärast kõigi asjaosaliste surma.
Mis siis toimus? Jahipäeva hommikul kogunesid kõik jahipidamiseks kavandatud aasale ja sinna kihutas Pariisist tõllaga ka Napoleon. Jänesed lasti vabadusse. Kõik olid elevil, sest sihtmärke paistis olevat massiliselt. Valmistuti tulemuslikuks tagaajamiseks ja tulistamiseks, kuid jänesed käitusid täiesti ebaloomulikult. Siinkohal tulebki nüüd muuta terminit. Tegemist oli mitte jäneste, vaid kodustatud küülikutega. Pealegi loomakestega, kellel oli hommikusöök saamata jäänud. Ehk nad olid näljased.
Jahiseltskonna püssipaukude peale ei pannud küülikud paanikas jooksu, vaid kogunesid aasale ühte suurde karja. Jahilised ei osanud hetke jagu veel midagi arvata, kuid siis hakkas küülikutelaine nende suunas liikuma. Küülikud teadsid, et süüa annab inimene, järelikult tuleb nende juurde minna ja oma ninaesine kätte saada.
Eriti jäi loomadele silma üks lühike imeliku mütsiga mees, kes näis pealik olevat, kuna kõik kuulasid teda. Järelikult oli tema peasöötja, arvasid küülikud ja asusid rünnakule. Berthier püüdis seltskonda päästa ja käskis kutsaritel küülikud piitsadega laiali peksta.
Küülikud taganesid, kuid käitusid seejärel nagu väljaõppinud sõjaväelased. Tuhandepäine kari jagunes kaheks, üks siirdus vasakule ja teine paremale. Küülikud sooritasid tiibmanöövri ja jõudsid inimrühma selja taha. Ja asusid uuesti rünnakule. Napoleon oli põlvini küülikutes ja kaugemal asuvad loomakesed hüppasid lähemalolevatele selga ja püüdsid imperaatorile suisa sülle ronida.
Napoleon pidi peaaegu tasakaalu kaotama, kuid suutis siiski tõllani rabeleda ja end küülikute vahelt sinna sisse pressida. Mõned küülikud olid aga juba enne teda tõllas, mistõttu teenritel tuli neid sealt nattipidi välja visata. Väljaspool tõlda jätkus aga näljaste ning toitu nõudvate küülikute tulv.
Tõld koos kurnatud imperaatoriga kihutas jahipaigalt minema Berthier' mõisa. Jahiseltskond vajas toimunu järel kõigepealt vaimse tasakaalu taastamiseks paari klaasi midagi kangemat. Siis püüti küülikute rünnakule ratsionaalset selgitust leida. Olid nad hullud? Või kurjast vaimust vaevatud? Või oli keegi neid ässitanud? Selget vastust neile küsimustele ei osanud keegi anda.
Peasüüdlane Berthier kärkis enese juurde jäneseid soetama saadetud teenri ja nõudis temalt selgitust. Too tunnistanud, et ei tee jänesel ja küülikul vahet ning arvanud, et kodustatud küülik on vähemalt sama hea kui jänes, võib-olla paremgi, kuna ei jookse liiga kiiresti, sest on harjunud enamasti puuris elama.
Eks Berthier püüdnud siis seda lugu naljaks pöörata ja edastanud teenri loo ka ülejäänud seltskonnale. Nälga ei pidanud äpardunud jahimehed siiski jääma, selle eest oli ettevõtmise korraldaja ilusti hoolitsenud. Kõik said kõhu täis, veini ka kõvasti juurde ja varsti visati hommikuse lahingu üle juba nalja.
Kuna imperaatoritele ei meeldi, kui nad naeruväärsed välja näevad, siis andsid kõik kohalolnud pühaliku vaikimisvande. Olnuks ju tõesti ebameeldiv, kui Euroopa lahinguväljadel võite kogunud Napoleon oleks inimeste ette tõstetud valitsejana, kes kaotas lahingu küülikutele.
Parun Thiébault mälestused tõlgiti ja üllitati ka inglise keeles kõigest aasta pärast originaali ilmumist. Inglastele see lugu Napoleonist kindlasti meeldis. Allpool on ka link ingliskeelse tõlke digivariandile ja antud jahi kirjeldus algab leheküljel 185. Kuigi lugu on ilmselt laiemalt lekkinud, sest viiteid sellele näikse olevat mujalgi.
Viited lugemishuvilistele
- Napoleon Bonaparte lost a battle to domesticated rabbits - Deseret News
- When Napoleon Met His Bunnyloo - Margo Lestz - The Curious Rambler
- The memoirs of Baron Thiébault (late lieutenant-general in the French army) Tr. and condensed by Arthur John Butler : Thiébault, Paul Charles François Adrien Henri Dieudonné, baron, 1769-1846 : Free Download, Borrow, and Streaming : Internet Archive
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.