Euroopa Liit alustas see nädal digikukru katsetusega. Sisuliselt peaks digikukrust saama telefoniäpp, mis asendab kõik plastkaardid või paberdokumendid, mida praegu hoiame kas rahakotis või sahtlipõhjas. Vaid äpi abil peaks nii tulevikus olema võimalik näidata juhiluba, anda digitaalne allkiri või apteegist osta retseptiravimeid. Nii ühtmoodi kogu Euroopa Liidus.
Digikukru loodab Euroopa Liit kasutusele võtta aastast 2026.
Kuid on see ikka võimalik ning vajalik? Kas see tähendab, et Euroopa Liidu kodanike kohta kogutakse veelgi rohkem andmeid ning kas neid hoitakse ikka turvaliselt? Sellest räägib Tallinna Tehnikaülikooli IT professor Tanel Tammet.
Mõne aasta pärast saame soovi korral pea kõiki dokumente hoida telefonis. Juba praegu saab pangakaarti kasutada telefoniäpiga. Kas see tähendab, et rahakotti ei pea enam kaasa võtma? Sularaha kasutakse üha vähem ning väiksema mündid – 1-ja 2-sendised – kaovad tõenäoliselt ringlusest üsna pea.
Miks ei ole väikseid sente enam mõistlik kasutada ja mida võib järeldada kogu sularaha tuleviku kohta, selgitab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
Saatejuht on Joakim Klementi.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.