Ingliskeelne maailm on selleks lausa uudissõna välja mõelnud – greedflation ehk ahnusinflatsioon. Tootjad on kriiside mõjul tihti hinda tõstnud, kartmata, et konkurent nii turuosa võidab. Eesti Pank hindab, et viimaste aastate kiirest hinnatõusust 40 protsenti tuleb kasumite kasvust. Kokku on kõrgemate kasumite nimel hindasid tõstetud 12 protsenti.
Kasumite mõjust inflatsioonile on viimased aastad uurinud saksa majandusteadlane Isabella Weber. Juba 2021. detsembris pakkus Weber lahenduseks, et valitsused peaksid hakkama kehtestama hinnalagesid. Siis nimetasid mitmed teised tuntud majandusteadlased seda mõtet lolluseks, kuid nüüdseks on Weber saanud maailmakuulsaks ja sarnasele murele viitab ka Euroopa Keskpank.
Weber on öelnud, et ega ettevõtjad ei ärganud ühel hommikul üles ega otsustanud päeva pealt ahneks hakata. Järjestikuste kriiside mõjul ei tööta tavaline vaba turu loogika, mis hinnatõusu piirab.
Miks täpselt kasumid tõusevad ning kuidas see hinnatõusu mõjutab, selgitab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Kuidas üks toode oma hinna saab, räägib toidutööstusettevõte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare.
Saatejuht on Joakim Klementi.
Reporteritund. Bürokraatia vähendamisest
Aastaid Eesti riiki juhtinud poliitikud tunnistavad, et on bürokraatial lasknud üle pea kasvada ja nüüd püüavad nad tehtud vigu heastada.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.