Alo Põldmäe ütleb, et kui poleks olnud Ernst Hiisi, poleks ka klaverimuuseumit. Ernst Hiis sündis Luunjas veskimeistri peres, tema sünnikohas avatakse 16. aprillil mälestustahvel. Ta õppis esialgu kandle, hiljem klaveri valmistamist Tartus Robert Rathke juures, seejärel suunduti Peterburi, kus Ernst Hiis avas 1903. aastal oma töökoja. Temalt tellisid klavereid Sergei Rahmaninov ja Nikolai Rimski-Korsakov, kaks klavessiini tegi ta Fjodor Šaljapinile. Revolutsiooni järel tuli Hiis tagasi Eestisse, jättes maha 16 tuhat kuldrubla, 6-toalise korteri ja loomulikult kõik klaverid.
Eelmise sajandi 20-ndail aastail oli Eesti klaveritööstuse maa - Tartus oli 8 ja Tallinnas 7 klaveritööstust, lisaks veel Kuressaares, Valgas, Otepääl. Nõukogude võimu tulles pandi need kõik kinni, Ernst Hiisi tööstus hävis 1944. aastal sõjas. 1949. aastal valmistas ta kontserttiibklaveri ENSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomiteele, mis paigutati kuuldemängude stuudiosse ja 1950. aastal Estonia teatrile. Mõlemad klaverid on siiani olemas ja töökorras.
6. septembril aastal 1950 loeti ministri käskkirjaga Tallinna Klaverivabrik asutatuks, kogu organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi 77-aastasele Ernst Hiisile. Esimest "Estonia" klaverit esitleti 1951. aastal. Ernst Hiis valmistas kontserttiibklavereid, kabinettiibklavereid, pianiinosid ja ka pianettosid. Alates 1999. aastast kannab vabrik nime AS Estonia Klaverivabrik, selle ainuomanik on Indrek Laul. 16. aprillil toimuvad Luunjas Ernst Hiisi 150. sünniaastapäevale pühendatud üritused. Kell 15.30 avatakse tema sünnikodus mälestustahvel, kell 17 on Luunja Kultuuri- ja Vabajakeskuses kontsert, kus kõnelevad Alo Põldmäe ja muusikateadlane Elisabeth Hõbesalu. Lisaks esinevad pianist Johan Randvere ning Luunja Keskkooli ja Heino Elleri muusikakooli õpilased.
Saatejuht on Ülle Karu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.