"Kunagine konfliktivaba tsooni jutt on praeguseks üldjoontes vaibunud, esile tulevad hoopis erimeelsused. Üks neist puudutab mandrilava jaotust liikmesriikide vahel. Omal ajal, 1920-ndatel aastatel, jagasid USA, Nõukogude Liit, Kanada, Norra ja Taani arktilised alad sektoriaalsel põhimõttel. Sektorid ulatusid rahvusterritooriumist teravnurgana Põhjanabani. Kui aga 1982. aastal võeti vastu ÜRO Mereõiguse Konventsioon, siis olukord muutus. Dokumendi kohaselt on arktilistel riikidel ainuõigus maavarade kaevandamiseks neile kuuluvas majandustsoonis ja mandrilava osal," jutustab Tiido ning lisab, "samas ei ole riikidel enam õigust pretendeerida mandrilava kohal olevale veele ja õhule – see peab olema rahvusvahelises kasutuses. Nii oli džinn pudelist välja lastud ja läks konkureerimiseks."
Lugemisviited:
Arctic Council - The Arctic Council (arctic-council.org)
Cold war: Russia's bid to control the Arctic | The Spectator
Focusing the Military Services' Arctic Strategies - War on the Rocks
Russia considers extended claim to the Arctic seabed (highnorthnews.com)
The Geostrategic Arctic: | FIIA – Finnish Institute of International Affairs
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.