16.01
Rahvalauludes esineb põrguga kõrvuti sõna helvet (elvet).
Näiteks: Mis on elu elvetissa / Ehk on põlve põrguessa.
Matthias Johann Eisen lahkab selle sõna tagamaad "Eesti uuemas mütoloogias" järgmiselt:
"Mida tähendab aga "elveti?" Praegune põlv ei tunne seda sõna. Elveti on vanemal ajal rootslastelt laenatud ("helvete"). Rootsi keelest laenasid omal ajal sellesama sõna soomlasedki. Soome keeles kannab põrgu "helvetti" nime. /…/ Meie keeles oli helveti vanemal ajal laialdaselt tarvitatav, nüüd elab ta ainult rahvalaulus edasi."
Vaid rahvalaulu "helvet" siiski ei jäänud, sest ka Ilmar Laaban on Charles Baudelaire'i "Kurja lillede" luuletõlkes seda sõna kasutanud:
"…pilved kui lendav leinavelvet,
minu ulmi te kannate
hauda, ning vabisevail leegel
teid valgustab mu meele helvet."
Keiti Vilmsi sõnasäutsud on eetris T-N kell 7.25.
Eesti Rahvusringhääling valmistus sel kevadel tähistama Balti keti 30. aastapäeva ja kogus inimeste mälestusi 1989. aasta augusti võtmesündmustest. Meenutusi tuli palju ja nüüd on valmis saanud värske dokumentaalfilm, mille peategelasteks just need samas ERR-i kuulajad ja vaatajad, kes oma lugusid jagasid.
