06.04
Ma arvan, et rääkides, nagu te ütlesite, kommunistlikust minevikust, siis see sõna "kommunism" minu juures on küll täiesti ülearune."
Urmas Vadi: "Nii vastab Arnold Rüütel 2001. aasta septembris Postimehe intervjuus Argo Ideonile. Sel hetkel veel Rüütel president ei olnud, alles kandideeris presidendiks.
Küsimus, millele Rüütel sellise vastuse andis, seisnes selles, et kas Rüütli kompartei minevik ja Ülemnõukogu esimehe positsioon võivad hakata tekitama Eestile välispoliitikas probleeme või mitte. Ja olgem ausad, isegi kui sa kunagi olidki padupunane, niiöelda ideeline, siis mida sa ikka selle peale kostad. Palju on neid, kes avalikult ütlevad, et ma olen tegelikult täitsa ussitanud vend, olen tuulepipp, liigun nii nagu tuul puhub, kui vaja, olen punane, kui vaja valge, kui vaja roosa.
Küsimus on muidugi keeruline ja Arnold Rüütel vastab sellele talle omaselt vaikse ja meeldiva põimlausega. See lause, mille Rüütel ütleb, on tegelikult väga sügav, mida rohkem selle peale mõelda, seda sügavam tundub. Siin on kaks olulist märksõna – minevik ja kommunism. Sest eks meist paljud on elanud sel minevikulisel ajal, kui maad oli võtnud kommunism. Ja kui me võtame ära mineviku juurest sõna kommunism, siis jääb järgi ainult minevik. Minevik ise oli aga kommunistlik... Ei, siia võibki tiirutama jääda, see on ikka väga sügav ja keeruline lause.
_______________________________________________________________________________________
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte.
Ja nii sada hommikut järjest. Eesti sada, sada mõtet.
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid, Kaja Kärner, Urve Koni, Piret Kriivan ja Ülle Karu. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.
Värvikaid paavste ajaloos meenutab EELK Usuteaduse instituudi kirikuloo professor dr Riho Saard ning katoliku kiriku pedofiiliaskandaalidest räägib Helsingi Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppejõud dr Mikko Ketola.
