Peeter Helme: "Johannes Vares-Barbarus on Eesti ajaloos kahtlemata problemaatiline kuju. Pehmelt öeldes. Kuid öeldakse, et igas inimeses on kaks inimest – üks, kes ta on päriselt; ja teine, kes ta tahaks olla. On muidugi võimatu öelda, kumb Vares-Barbarus see ehtsam ja ehedam on – kas poeet ja arst või punavõimu täidesaatja. Võib-olla mõlemad? Võib-olla siin polegi vahet. On ju tema kirjavahetusest mõttekaaslastega hästi teada, kui kitsaks ja ahtaks pidas Vares-Barbarus Eesti elu ning kui üleliigseks ühe väikerahva oma riiki.
Midagi sarnast tuleb välja ka tema 1927. aasta 25. maiga dateeritud kirjast Artur Adsonile ja Marie Underile. Siin kurdab poeet Eesti orangutangide – kriitikute, teiste kirjanike ning Eesti kultuurielu rahastajate ja otsustajate lolluse ja provintslikkuse üle. Ja ega ei saa ju ka päriselt öelda, nagu oleks Vares-Barbarus päriselt eksinud – sõdadevaheline Eesti oligi üksjagu provintslik ja tänapäevaga võrreldes maailmale palju suletum koht. Liiati suhtuti siin üsna tõrjuvalt Vares-Barbaruse enda kirjanduslikesse eeskujudesse – 20. sajandi alguse Vene uuenduslike poeetide loomingusse.
Kuid Vares-Barbaruse kriitikas kodumaaliste organdutangide vastu on ka midagi ajatut ja tuttavat – leidub ju meilgi piisavalt neid inimesi, kelle meelest mujal, näiteks indiaanlaste, neegrite, kasvõi pärdikute seas, on rohi rohelisem ja taevas sinisem.
___________________________________________________________________________________________
Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte.
Ja nii sada hommikut järjest. Eesti sada, sada mõtet.
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid, Kaja Kärner, Urve Koni ja Piret Kriivan. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.
Kajalood. Edith Sepp: audiovisuaali valdkond muutub tööstuskeskseks
"Ma vaatan filmimaailma laiemalt. Audiovisuaali valdkond muutub kõikjal tööstuskesksemaks," ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja lisab: "hea uudis on see, et platvormid on muutunud valivamaks ja ületootmisest hakatakse üle saama. Küllap autori ja režissööri aeg tuleb jälle."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.