“RUJA” – see uudissõna oma plaanitud tähenduses sai unarsõnaks veel enne, kui keegi teada sai, et see uudissõna on.
Nimelt korraldati 1971. aastal kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvedamisel uudissõnade võistlus, kus otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele ‘teaduslik fantastika’.
18. septembril 1970 ehk peaaegu 47 aastat tagasi ilmus Sirbis ja Vasaras aga kirjanik Henn-Kaarel Hellati artikkel, kus autor kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme” teadusliku fantastika tähenduses. Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa.
Andres Ehin aga pakkus umbes samal ajal, kui Hellat “ulmega” lagedale tuli, ‘teadusliku fantastika’ vastena välja sõna “ruja”. Seegi sõna sai tuntuks, ent hoopis rockansambli nimena. Andres Ehin aga ei ole selle sõna loojaks, nagu on seni arvatud.
1973. aasta 23. veebruaril kirjutas Ilmar Sikemäe, keda samuti sõna “ruja” autoriks on peetud, ajalehte Sirp ja Vasar artikli “Mõni rida paarist sõnast ja keelenakkusest”, kus selgitab: “Jaanuari «Loomingus» esinev Ain Kaalep kirjutab Lembit Vahaku näidendist «Karske õhtupoolik» ja veeretab ühtlasi lingvistilisi mõtteid. Muuseas väidab ta minu «tarninguks» uudissõna ruja ’ fantaasia ’ ja kingib mulle POPansambel Ruja vaderi nime. Aitäh! Au on hüva asi. Aga ruja välmija au kuulub ikkagi pedagoog Endel Vannasele. (SV 1971, nr. 8).”
Hiljem, 1974. aasta aprillis arutleb Ilmar Sikemäe sõna “ruja” kasutamise üle ka Sirbi ja Vasara artiklis “See ulmekas rujapuhang.”
Leedu keeles aga tähendab “ruja” loomakarja.
Toimetas Valner Valme.
Allikad: Ajaleht “Vooremaa” (24. sept. 2015), “Sirp ja Vasar” (18. sept. 1970, 23. veebr. 1973, 12 aprill 1974)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.