"On küll viisipidamine, aga et ka häält välja sulaks, tulebki karjuda. Plahvatus niiskus ka Istanbuli Aasia poolele. Jälgides rahulolematust, mis viimastel päevadel pealinnadest on niiskunud. Ka täna sulab raamatukogust ehitusmüra. Kevadel pehmeneb metsast linnulaulu. Ajakirjandusestki niiskub, kuidas oleme jõudnud uude ajastusse."
Ma saan aru, kui te nüüd kohvi hingekurku tõmbasite, sest välja tuli täielik mõttetus. Aga just seda see tähendab, kui öeldakse või kirjutatakse, et on küll viisipidamine, aga et ka häält välja kostuks, tulebki karjuda.
"Plahvatus kostus isegi Istanbuli Aasia poolele. Jälgides rahuolematust, mis viimastel päevadel pealinnast on kostunud. Raamatukogust kostub ehitusmüra või kevadel kostub metsast linnulaulu."
Kostuma nimelt on murdekeelne sõna ja tähendabki niiskumist, sulamist, pehmenemist. Ja see ei ole üldse sama kui kostma. Kõik olekski korras, kui selle kostuma asemel oleks kasutatud sõna kostma. Nii et plahvatus kostis ja linnulaul kostab, rahuolematust on kostnud ja hääl kostaks välja.
Kaks sarnast sõna küll, aga vaat kui palju segadust.
"Keelesäutsu" autor Riina Eentalu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.