Paljude põnevate teadlaste hulgas, kellest Aadu Must räägib, on ka baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen (1803 – 1885 ), kes õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja geoloogiat. Ta oli Uuralites ametis kullaleiukohtade uurimisel. Ta oli insenerivägede kindralmajor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Helmersen koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrahne. Ta on Eesti looduskaitse üks algatajaid.
foto: Helmerseni kivikülv
Helmerseni kivikülv on kaitsealune rändrahnude kogum, mis asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas, Kärdlast 3 kilomeetrit ida pool, Kärdla lennujaamast 1 kilomeeter edelas. Lennujaama teel on viit 0,2 km kivikülvi poole.Kivikülvi kõige suurem rahn on 6,6 meetrit pikk, 5,8 meetrit lai ja 2,6 meetrit kõrge. Rahnu ümbermõõt on 22 meetrit ja ruumala 45 kuupmeetrit.
Gregor von Helmersen tõestas 1882 . aastal, et rändrahnud kajastavad Eesti geoloogilist minevikku, ja Kärdla juures asuvat kivikülvi pidas ta kõige huvitavamaks Baltimaades. Helmersen tõstatas ka rändrahnude kaitse probleemi.
Loe baltisakslased mammuti-uurijatest lähemalt siit.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.