Eesti keel kasutab kolme rõhku: sõnarõhku, silbirõhku ja lauserõhku. Eesti keeles eristatakse kolme rõhuastet - pearõhulist, kaasrõhulist ja rõhuta silpi ja pearõhk on eesti keeles tavaliselt esimesel silbil. Kõnetaktiks nimetatakse rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist. Missugune on eesti keelele omane kõnetakt , mille tulemusena see võib muutuda ja kuidas? Rõhu ja silbi omavahelistest keerulistest ja põnevatest suhetest ja sellestki, kui tugev on eesti keele rõhk, räägib Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras.
Sten Teppan. Anneli Tõevere ja Heiti Kender. Ele ja Kaja Kõlar
Esimeses tunnis on Steni külalised Anneli Tõevere ja Heiti Kender ning teises tunnis jõuab eetrisse raadiodokumentaal Ele ja Kaja Kõlarist.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.