Eesti keel kasutab kolme rõhku: sõnarõhku, silbirõhku ja lauserõhku. Eesti keeles eristatakse kolme rõhuastet - pearõhulist, kaasrõhulist ja rõhuta silpi ja pearõhk on eesti keeles tavaliselt esimesel silbil. Kõnetaktiks nimetatakse rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist. Missugune on eesti keelele omane kõnetakt , mille tulemusena see võib muutuda ja kuidas? Rõhu ja silbi omavahelistest keerulistest ja põnevatest suhetest ja sellestki, kui tugev on eesti keele rõhk, räägib Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras.
Eestimaa toimikud. Koroonakriis Saaremaal
Kümnendi alguses maailma tabanud koroonapandeemia raksatas Eestis oma esimese välgunoole Saaremaale. Milano võrkpalliklubiga saarele jõudnud viiruse kõige hullem prognoos ennustas kaht tuhandet surnut.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.