Eesti keel kasutab kolme rõhku: sõnarõhku, silbirõhku ja lauserõhku. Eesti keeles eristatakse kolme rõhuastet - pearõhulist, kaasrõhulist ja rõhuta silpi ja pearõhk on eesti keeles tavaliselt esimesel silbil. Kõnetaktiks nimetatakse rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist. Missugune on eesti keelele omane kõnetakt , mille tulemusena see võib muutuda ja kuidas? Rõhu ja silbi omavahelistest keerulistest ja põnevatest suhetest ja sellestki, kui tugev on eesti keele rõhk, räägib Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras.
Reporteritund. E-piim – täiuslik katastroof
Pea kaks kuud tagasi tuli teade Eesti suurima juustutehase pankrotist. Eesti piimatööstuse lipulaevaks mõeldud E-piim Tootmine on toorpiimatootjatele umbes 30 miljonit võlgu. Pankrotipesast saab tagasi vaid osa.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.