Diagnoosi saanute loetelu on ajas vaid kasvanud, ja ehkki nende meeste kõrvale võib tuua juba ligi 3000 eestlast, on meil Maarjamaal olemas ka vähemalt üks mees, kes seda kroonilist haigust uurides teeb oma elutööd.
Kui temalt küsida, miks just see tõbi üht neuroloogi köidab, vastab dr Toomas Toomsoo: "Need inimesed, kes seda haigust põevad on kõik väga toredad inimesed ja nende pered on väga meeldivad inimesed. See on arstile ülitähtis, kui sinu vastas on keegi, kes tahab tegelikult koostööd teha ja aktiivselt enda ravis osaleda. Ja kuna Parkinsoni tõbi on krooniline, siis muutuvad need haiged vaat et peaaegu sinu pereliikmeks.".
Inglise tohtri James Parkinsoni järgi nime saanud tõbe kirjeldati esmakordselt 1871. aastal. Sajand hiljem sai tõve paljutähenduslikuks sümboliks saanud punakasroosa, valgete äärtega tulp. Kuid miks?
Räägime ka Parkinsoni tõve arengust, ravivõimalustest, patsienti saatvast häbitundest ja pisut üle aasta Tallinnas tegutsevast kohvikust, kus iga kuu viimasel laupäeval kohtuvad selle diagnoosi saanud inimesed.
"Kuna see haigus on väliselt kohe näha, siis kõige suurem traagika on selle tõve puhul see, et väga paljud inimesed hakkavad ennast häbenema. Nad ei taha enam kuhugi välja minna sellepärast, et käsi väriseb või samm on lühike. Kuid õnneks hakatakse juba välja tulema – kohvikus oli meid alguses vahest kümme inimest, kuid nüüd koguneb juba kakskümmend viis," kõneleb dr Toomsoo.
Küsib ja kuulab Piret Kooli.
Saate lõpetab laul, mille esitaja, Norra ansambli A-ha solist Morten Harket on nüüdsest samuti üks Parkinsoni tulbi kandjatest.
Piretile saab kirjutada e-postiaadressil piret.kooli@err.ee või
postiaadressil:
Vikerraadio "Päevatee"
Gonsiori 21
Tallinn 15020
Saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.