Eestis on 800 veepuhastusjaama, mis on justkui piisav, aga samas tuleb kasutusele palju uusi materjale, ühendeid ja aineid, mis jõuavad kanalisatsiooni kaudu Läänemerre ja nende eemaldamiseks on vaja uudseid meetmeid.
Uutest lahendustest ja rahvusvahelisest teadlaste koostööst räägib Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Ivar Zekker.
Matsalu rahvuspargis asub Kasari ja tema lisajõgede poolt üleujutatav 4000 ha suurune luht, mis on üks Euroopa suurimaid. Sadakond aastat tagasi ehk aastatel 1926-1938 toimus ulatuslik Kasari jõe süvendamine ning selle delta kanaliseerimine, mis on ala veerežiimi pöördumatult ümber kujundanud. Liigselt sirgeteks kraavideks suunatud jõed ja vähenenud märgalad süvendavad eutrofeerumise probleemi Läänemeres, kuna ei filtreeri vett ja see jõuab liiga kiiresti merre koos liigsete toitainetega. Eestimaa Looduse Fond veab praegu BaltCOP ehk Läänemere valgala vardjate projekti, mille raames parandatakse Kasari luha, Oidrema peakraavi ja Penijõe looduslikku seisundit. Matsalu luha veeprobleemidest ja ka vastuoludest räägib Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht ning põllumajandus- ja keskkonnaekspert Alex Lotman.
Teeme saates ka ülevaate ajakirja Horisont teemadest.
"Ökoskoopi" teevad Krista Taim ja Kristo Elias.
Esmaspäeviti kell 10.05 (kordus kell 00.05).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.