Aga seda "unistust" elab tema asemel nüüd poeg Hain Hoppe, kes jagab isaga perekonna kõige tähtsamaid momente lapsepõlvest, lähedastest ja kujunemisloost.
"Ema ja isa tahtsid alati, et ma oleks klassi parim. Selleni ei olnud lihtne jõuda," meenutab Peeter Hoppe.
Aga hinded olid Peetril tõesti korras. Kui sekka sattus "rahuldav", pandi see käitumise eest. Noorte meeste vahel mõnikord ikka juhtus, aga kaklemiseks ta seda ei nimeta. Pigem poksimiseks.
"Väärikus ja vastase austamine oli meie põlvkonda sisse programmeeritud. Kui vaadata tänapäevaseid poliitilisi debatte, siis teatud moraali ja eetika asjad olid meil paremini paigas."
Ansamblis Räpina Jack kitarri mängiv Hain ütleb: "Minul lasti lapsepõlveeas olla täpselt nii kaua, kui mul oli vaja olla. See on jätnud närvikava meeldivalt lõdvaks. See on vaimse ja füüsilise tervise A ja O – et mitte olla liiga vinnas inimene. Täitmatuid ootusi sinu õlule keegi ei sättinud."
Peeter ja Hain Hoppega vestleb Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.