Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Rootsiaegne Tartu 1686. aasta puust maketil vaatega Emajõe suunas. Esiplaanil hoonestusest tühi Toomemägi uute bastionidega, Toomkiriku varemetega ja linnusega. Autor/allikas: Rootsi Armeemuuseum.
Arheoloog Ragnar Nurk: "Rootsi aja lõpus võis Tartus elada umbes 3000 inimest, kellest 40-50% olid tegelikult riigiga seotud isikud: sõdurid, ametnikud ja literaadid."
Tartu sellises rollis väljendus Ragnar Nurga sõnul Liivimaa inkorporeerimine Rootsi riiki. Saates on pikemalt juttu ka Rootsi riigitegelasest ja insenerist Erik Dahlergist. Ragnar Nurk: "Dahlberg korraldas kogu kindlustuste valdkonda, organiseeris kuningalt rahalisi vahendeid; osaliselt koostas ise, osaliselt organiseeris kindlustuste planeerimist erinevatele linnadele. Tema roll on kõige suurem 1670/80-ndate aastate alguses, kuna siis tehakse Rootsi riigis valik, kuhu panna raha."
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.