Roll rokkooperis "Oi, Johnny" viis ta kokku Ruja klahvpillimängija Margus Kappeliga, kellest sai Karl Olafi isa. Selle nädala saates meenutavadki lugusid lapsepõlvest ning koos kasvamisest ema Merle Talvik ja poeg Karl Olaf Kappel.
"See ei olnud ainult oodatud, vaid see oli lausa tehtud," viib Merle meid tagasi aega, mil ta poega ootama jäi. "Kadunud äi oli mures, et ei ole järeltulijat ja nimepärijat. Ma ütlesin, et kallis äiapapa, ära muretse. Mina olen nii kange naine, et küll mina selle pojaga hakkama saan."
Isaga ühe katuse all Karl Olaf siiski kaua ei elanud, sest vanemad läksid lahku veel enne, kui temast koolipoiss sai.
"Isa ise ka tunneb võib-olla, et ta ei ole kogu aeg pildis ja siis on süümepiinad. See, kes sul iga päev kodus on ja reegleid sätib, see on see paha vanem. Kes käib külas ja ostab lahedaid asju, see on see parem vanem," kirjeldab ta olukorda, kui isa talle ajastut silmas pidades väärtuslikke kingitusi, nagu arvuti või roller tegi.
"Mul läks 17 aastat, kuni ma sain esimese öö magada nii, et ma Kappelit ei näinud," ohkab Merle. "Ma olin ema. Ma olin isa. See vastutus teeb väga kurjaks. Ja seda ma olen omal nahal tundnud."
Sten Teppan räägib Merle Talviku ja Karl Olaf Kappeliga pühapäeval kell 10.10.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.