Varasemal perioodil tuli välismaalt tulnud pastoritele, kes eesti keelt ei osanud, luua mingisugused abivahendid, mille najal nad saaksid eesti keelt õppida. Ka kirjaviis jälgis seda, mida saksa pastoritel oleks lihtsam õppida ja hääldada. 17. sajandi lõpus muutus Kai Tafenau sõnul tähtsamaks talupoegade haridus ja siis oli oluline, et neil oleks võimalikult lihtne lugema õppida.
Saates kuulete näiteid selle kohta, mille üle baltisakslastest pastorid eesti kirjakeele algusaastatel vaidlesid.
Keeleteadlased Kai Tafenau ja Kristiina Ross ja ajaloolane Aivar Põldvee on raamatusse "See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732" koondanud eesti kirjakeele tekkimist puudutava materjali.
Raamatusse on eesti keelde tõlgituna koondatud seni avaldamata või hajali ilmunud kirjad, koosolekute protokollid ja trükiste saatesõnad, millest selgub, mida arvasid keelest ja selle korraldamisest eesti kirjakeele loojad – saksa (ja rootsi) vaimulikud.
Saate autor on Piret Kriivan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.