Raadioteatri sünnist möödub tänavu 95 aastat. Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse sel kolmapäeval, 12. aprillil Raadioteatri rajaja Felix Moori 120. sünniaastapäeval kolme uue lühikuuldemängu esitusega ja traditsioonilise näitlejapreemia väljakuulutamisega.
Raadioteatri sünnipäeval esietendub kolm lühikuuldemängu, mis peegeldavad praegust aega. Kolmapäeval antakse üle ka näitlejapreemia silmapaistva koostöö ja osatäitmiste eest Raadioteatri loomingus. Raadioteatri sünnipäeva toovad otseülekandes kuulajateni Vikerraadio ja Klassikaraadio kolmapäeval kell 17.05.
Raadioteatri sünnipäevaks valminud lühilugude autorid on Raadioteatri pikaajalised autorid ja lavastajad Tamur Tohver,Andres Noormets ja Aare Toikka. Kuulajateni jõuavad:
"Kaitse Vägi" Autor ja lavastaja Tamur Tohver Helirežissöör ja muusikaline kujundaja Andres Olema Osades: Mees – Tambet Tuisk, Naine – Kersti Heinloo, Laps – Liisa Vilu.
"1 päev/ 1000 aastat" Autor/lavastaja/esitaja Andres Noormets Helirežissöör Külli Tüli Rütmisämplid valis Rozell.
"Aeg" Autor/lavastaja/hääl Aare Toikka Helirežissöör ja kujundaja Külli Tüli Katked heliarhiivist, aastatest 1928 kuni 2015.
Raadioteatri sünnipäeval kõlab ka Raadioteatri kirevat ajalugu kirjeldav luuleteos, sünnipäeva juhib Jan Uuspõld.
Raadioteatri väärikas ajalugu sai alguse 1928. aastal, kui 24. veebruaril kõlas esimene kuuldemäng. Traditsiooniliselt tähistab Raadioteater sünnipäeva 12. aprillil, legendaarse raadiomehe ja esimese kuuldemängulavastaja Felix Moori sünnipäeval. Aastakümnete jooksul on Raadioteater talletanud Eesti näitlejate hääli ja teoseid, salvestanud järjejutte ja kõrgetasemelisi kuuldemänge, mis pälvinud tunnustust ka väljaspool Eestit. Suure valiku Raadioteatri salvestistest leiab Raadioteatri mobiiliäpist ja kodulehelt raadioteater.err.ee, samuti ERR-i arhiivilehelt arhiiv.err.ee.
"Sa ei kujuta ette, kui palju on kuuldemängus võimalik ära ütelda – kas või ütlemata jätmisega. Tegelikult peab kuuldemängu sisse mahtuma inimelu üleni – maast taevani." Need laused on ühele oma tegelasele andnud Jüri Tuulik: kirjanik, kes seni ainsana pälvinud eesti draamakirjanduse auhinna kuuldemängude eest. Kuuldemäng ei ole pelgalt "teater mikrofoni ees", "draama pime õde" või "kirjaoskamatute rõõm". "Hea kuuldemäng ei apelleeri konkreetselt-visuaalsele kujutlusvõimele, ta ei pea arvestama maailma naturalistliku nägemisega…" kirjutas kuuldemängude toimetajana töötanud Lennart Meri artiklis "Raadio kunst" (1962). Hea kuuldemäng usaldab kuulajat, vallandab kujutlusvõime, käivitab vabade assotsiatsioonide voo. Et sellest osa saada, tuleks võtta aega ja hoolega kuulata(da). Privaatses, tähelepanelikus vaikusetsoonis, mida ei risusta muu müra. Näitlejat ei kammitse kuuldemängus nähtava teatri ampluaa, režissööri ei ahista stereotüübid. Raadiolavastuse ja -rolliga kaasneb jäävuse vastutus. Heliarhiivi kuulates saab aimu ajastu mängulaadist, temporütmidest, näitlejate mikrofonitunnetusest ja -tundlikkusest. Kuuldemäng põhineb suuresti helidel, sünnib helirežissööri ja režissööri ühisloominguna, mis tulvil aimamatuid ja ammendamatuid võimalusi. Helide universum väljendub nii müravais müriaadides kui üksiklase sisekosmoses. Helides annab väljendada globaalkatastroofegi, ent märksa köitvam ja varjundirikkam võiks olla Vaikus – mitte üksnes enne või pärast tormi. Millest ja kellega kõneleb kuuldemängus Paus? "Kõige tähtsam on silmale nähtamatu…" Seda Väikese Printsi tõde avastab iga kuuldemängust osasaaja. Üleni – maast taevani.
Pille-Riin Purje, kuuldemängude toimetaja
Kuuldemängud on Vikerraadios laupäeviti kell 19.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.