Laulupidude algne idee on olnud rahvas raskel või murrangulisel ajal kokku tuua: olgu selleks ärkamisaeg 19. sajandi teises pooles või Nõukogude Liidust väljamurdmine 20. sajandi lõpul.
Ometi kestsid laulupeod edasi ja kestavad senini, hoolimata sellest, et suured ühiskondlikud protsessid said ühele poole. Miks kogunetakse ikka veel suurteks ülemaalisteks laulupidudeks ainult Balti riikides, räägib Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, kes on UNESCO õppetooli juhataja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute alal.
Saatejuht on Kadri Põlendik.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu "Püha on maa" toimub 30. juunist kuni 2. juulini Tallinnas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.