Siis ajendasid meeleavaldusi ja petitsioone metsaseaduse muudatused, mis alandasid viljakate kasvukohatüüpide kuusikute minimaalset raievanust ning mure laane- ja salumetsade kaitse alla võtmise pärast, samuti käisid teravad arutelud maksimaalse arengukavas lubatud raiemahu 12-15 miljonit tihumeetrit sobivuse üle.
2018. aastast on keskkonnaministeerium püüdnud saavutada uut ühiskondlikku kokkulepet meie metsade tuleviku osas, koostades metsanduse arengukava aastani 2030.
Koos käisid töörühmad, kokku kutsuti metsakogu, toimus kaasamiskoosolekuid, kaardistati laiapõhjaliselt metsanduse probleeme, telliti analüüse, kulutati tohutult inimtöötunde, esitleti loomanimedega arengustenaariume.
Protsess aga takerdus vastuoludesse juhtkogu osapoolte, metsamajandajate ja keskkonnakaitsjate vahel, aga ka teadlaste eri koolkondade vahel.
Nüüdseks on vastuoludest hoolimata keskkonnaministeeriumis kokku kirjutatud arengukava eelnõu, millega osapooled pole rahul. Selle metsanduse arengukava aastani 2030 otsustas vabariigi valitsus läinud nädalal saata kinnitamiseks riigikogusse.
Kuna eelnõu menetleb keskkonnakomisjon, siis arutlevad Vikerraadio stuudios Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa), aseesimees Merry Aart (EKRE) ja Toomas Jürgenstein (SDE).
Saatejuht on Arp Müller.
Käbi ei kuku... Villio ja Kristina Reinsalu
Villio Reinsalu töötas pool sajandit Illuka koolis, neist 46 direktorina. Ida-Virumaa legendaarne koolipapa sai hiljuti 95-aastaseks, sestap on meil haruldane võimalus saada osa lugudest, millest vanimad viivad kuulaja 1930ndate aastate Eestisse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.