Tennisehuvilistel on siiamaani võimalik kuulata tema huvitavaid asjatundlikke kommentaare tennise suurturniiridelt. Koolipõlves tegeles Toomas Leius paljude spordialadega, õppis iseseisvalt lauatennist ja seejärel tennist mängima, kuni läks Evald Kree juurde; kuulus Tallinna linna koondisse nii korv- kui võrkpallis, kusjuures võrkpallis oli tema treeneriks legendaarne Ivan Dratšov; käsipalli mängis Enno Karrisoo juhendamisel, proovis ka 10-võsitlust, aga talle ei sobinud teivashüpe.
Kõige selle kõrvale mahtus ka jalgpall. Peamiseks jäi siiski tennis, temast sai omal ajal noorim NL meistersportlane, 1959. aastal, 17-aastasena, võitis Wimbledoni noorteturniiri ja mängis hästi ka põhiturniiril.
Oma võimeid tal täielikult realiseerida ei õnnestunud, igale võistlusele lihtsalt ei pääsenud, nõukogude tennisistid võisid välismaal käia mängimas maksimaalselt 90 päeva aastas.
Aga tenniseturniirid toimusid ja toimuvad ka praegu peaaegu igal nädalavahetusel. Huvitaval kombel ei kirugi ta nii väga tollast nõukogulikku spordisüsteemi. "Kui olid ikka väga heal tasemel, siis ka välisvõistlustele said," ütles ta.
Sporditegemise kõrvalt jõudis Toomas Leius lõpetada laste muusikakooli klaveri erialal ja omaaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi spordi- ja muusika erialal. Klaverit ta enam ei mängi, kuid kontsertidel käib meelsasti.
Saade on salvestatud 2011. aastal, Toomas Leiuse 70. sünnipäeva paiku. Saatejuht on Ülle Karu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.