Toidublogija Priit Vahari soovitused, tähelepanekud ja retseptid
Aeg aiatöid teha, miks mitte külvata sel aastal rohkem, samuti võiks osta kohalikelt kasvatajatelt taimi, sügisel aga hoidistada kodumaist toodangut. Kel maad ja tahtmist, miks mitte sel aastal ka ise rohkem kasvatada. Mina kasvatan ainult maitse- ja salatitaimi – till, sibul, küüslauk, petersell, koriander, salvei, basiilik, rukola, lehtsalat, murulauk, mugullauk, piparmünt, meliss. Külmutan maitsetaime seguna kui ka eraldi. Aias kasvab ka karulauk, millest ei saa sel kevadel üle ega ümber, suurepärane pesto, salat, või jne. Sellist massilist müüki, eriti läbi sotsiaalmeedia, ei ole ma enne näinud ja see paneb muretsema kaitsealuse taimeliigi pärast.
Metsik karulauk – ähmase seadusega nii lubatud kui ka keelatud. Turulettidele jõuab karulauku nii kodumaalt kui ka välismaalt. Aga ei ole vahet, kas tervislik lauk pärineb Eestist, Lätist või Leedust – looduskaitse all on see nii või naa. Karulauk on kolmanda kategooria kaitsealune taim, mida võib metsast võtta üksnes vähesel määral, ja loodusest korjatut müüa on looduskaitseseadusega keelatud. Kaitse alla võeti karulauk juba 1983. aastal, ent seniajani leidub inimesi, kes teevad suured silmad, kui kuulevad, et metsast korjatud lauku müüa ei tohi. Müüa tohib ainult enda kasvatatud karulauku. Looduskaitseseadus ütleb, et kolmanda kaitsekategooria taimi ei tohi hävitada ega korjata loodusest sellises ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas. Et aga seaduses ei ole määratud, kui paljude taimede allesjäämist saab pidada küllaldaseks, tuleb olukorda iga kord uuesti hinnata. Sel aastal tehakse karulaugule kindlasti liiga ja enamus nii sotsiaalmeedias kui turul karulaugu ja karulaugupesto müüjad ilmselgelt ei ole seda ise kasvatanud, palju veel reklaamivad enda müüdavat pestot teatega et karulauk ise metsast korjatud.
Umbrohud, mida veel tasuks kevadel tarvitada Kõrvenõges, naat võilill, hapuoblikas, nurmenukk, kuusevõrsed. Miks üldse umbrohtu süüa? Vanasti päästis talvisest vitamiinipuudusest. Praegu – tervislik, maitsev, saab loodusesse korjama minna – jällegi vastutustundlikult.
Hapuoblikas - salat, pesto, supp, smuuti. Naati võib lisada supile ja omletile, muffinitele, pirukale, pestole, smuutile. Võilill, salat, pesto, võilillemesi (õitest). Kuusevõrsed – siirup, köharohi, limonaad vms, hiljem sirelisiirup.
Võilillemesi on magus, kollane mõrkjas (jääb siis kui õie roheline osa ka jätta)
1 l võililleõisi
1 l vett 1
sidrun
vanillikaun
1 kg suhkrut
Võililleõied tuleb korjata hästi päikeselisel päeval, siis on õied avatud. Korja täiesti avatud õisi, siis saad kollased kroonlehed kõige kergemini kätte. Nopi võililledelt kroonlehed ja pane koos vee, sidruniviilude ja vanillikaunaga potti. Kuumuta keemiseni ja keeda tasasel tulel umbes 30 minutit. Lase potil 5-6 tundi või üleöö tundi soojas kohas tõmmata. Kurna segu läbi sõela. Vala nõrutatud mahl uuesti potti ja kuumuta keemiseni. Lisa suhkur ja kuumuta madalal kuumusel, kuni mesi on sobiva paksusega, nii umbes 1-2 tundi, olene kui paksu soovid, kas rohkem mett või siirupit. Kuusevõrsesiirup – samamoodi teha nagu võilillemett. Pisut hiljem – sirelisiirup.
Kevadgrill
Kuna talve peaaegu ei olnudki, siis selle aasta esimene grill sai teoks märtsi alguses. Mitte et grillimisest oleks vähe kirjutatud, aga mõne mitte just kõige igapäevasema idee julgen siiski pakkuda, eriti just neile kes tahaks poešašlõkist ja kanast keefiris sammukese edasi astuda. Sel aastal siis esimeseks kuumaks aetud grilliks roheline muna ja söökideks lõhe, vutid, maks, soolapeekon ja juurviljad. Kogu kaup turgudelt. Antud toidud eeldavadki kas muna või mõnda muud kaanega grilli millel on ka termomeeter ja mis võimaldab stabiilset temperatuuri hoida. Saab ka muidu, aga munaga on mugavam.
Lõhe - puhastatud fileele maitseks ainult sool, valge pipar, till. Filee asetada eelnevalt leotatud lauajupil munasse kaane alla 150 kraadi juurde 45-ks minutiks. Sütele visata suitsumeki tarbeks ka paar õunapuuklotsi või leppa. Juurviljad - värske kartul, porgand jne, eelnevalt restil kergelt grillimaitse juurde röstida, siis koos õli, või, tilli ja soolaga fooliumisse ja koos lõhega muna. Voilà! Serveerida kastmega, mis koosneb karulaugust, õlist ja soolast. Vutid - eelnevalt 3-4 tundi soolvees, siis kuivaks, koivad kokku kas sidudes või läbi üksteise pistes ja 300 kraadi - ei ole viga, ongi nii suurt kuumust vaja - 300 kraadi juures 14 minutit kaane all. 7 minutit, siis keerata ja jälle 7 minutit. Siin ei ole nalja, lind on õrn ja väike, taimer käima. Maks - soovitavalt lihaveise oma. Maitsestada soola-pipra-suhkruga, 1,5-2cm paksused viilud ja lahtisel grillil, mis nii kuum kui kannatab. Minut ühelt ja minut teiselt poolt. Soolapeekon - 3-4 päeva soolas, 3 tundi 120 kraadi juures kaane all, suitsumaitseks mõned õunapuuklotsid sütele.
Saatejuht on Meelis Süld.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.