Teadusuudis. Uudishimugeeniga säälikud pagevad kliimamuutuse eest

Kui kliima muutub ja elukeskkond kehveneb, siis üks võimalus elutingimusi parandada on leida paremad tingimused mõnes teises kohas. Kuid mitte kõik ei ole ühtemoodi hakkajad uusi elupaiku otsima. Hakkamine oleneb iseloomust, see omakorda osaliselt geenidest.

Nüüd on teadlased avastanud, et vahval kuldkollasel värvulisel koldsäälikul, kes on levinud suuremas osas Põhja-Ameerikast, oleneb kahest kindlast geenist, kas linnuisend on piisavalt hakkaja, et kliimamuutuse korral endale uut elupaika vaatama hakata, või mitte.

Need geenid nimega DRD4 ja DEAF1 on teada ka inimesel, kaladel ja mõnedel muudelgi lindudel peale säälikute, ja mõlemad need geenid on teadaolevalt seotud nende omaniku uudishimulikkusega.

Rachael Bay Ameerika Ühendrkiikidest Los Angelese California Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid 229 koldsäälikuga 21 Põhja-Ameerika paigast ja uurisid neil neid kahte geeni.

Selgus, et neis populatsioonides, mida kliimamuutus juba ohustab, on uudishimulikuks tegevad geenivariandid vähem levinud kui mujal.

Võib-olla ongi siis uudishimulikumad säälikud kõige oma geenidega neist paigust juba lahkunud ja endale mõne parema elukoha leidnud. Igal juhul loogiline tundub ning nii Bay ja ta kaasautorid ajakirjas Science ka kirjutavad.

Tuleb siis välja, et kliimamuutusega toimetulekuks ei olegi vaja alati sellega füsioloogiliselt kohaneda, vaid piisab ka käitumuslikust kohanemisest, mis mõnel puhul ei tähenda muud, kui lennata vurdi minema.

Priit Enneti toimetatud teadusuudised on eetris E-L kell 8.25.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud